Euroopa Sotsiaalfondile tänavu Jõgevamaalt esitatud rahastamistaotlustest sai ainsana positiivse vastuse Mittetulundusühingus Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimisekeskus koostatud projekt “Tööoskused koju kätte”. Projekti raames toimuvad mitmesugused koolitused võimaldavad töösuhte kaotanud inimestel paremini üle saada psüühilistest tagasilöökidest ja sotsiaalsest aktiivsesse keskkonda kiiremini tagasi tulla.
iii
Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse juhataja Ülvi Noole sõnul korraldatakse koolituste teemadeks psühholoogia, õigusabi, tööhõive, ettevõtluse ja arvutiõpetus.
„Koolitusel võivad osaleda inimesed, kellel puudub kehtiv töösuhe, samuti töötukassas töötuna arvel olijad Saare, Torma, Tabivere ja Jõgeva vallast, mis on aktiviseerimiskeskuse pidevad koostööpartnerid. Nendes valdades asuvad ka töötoad, kus on võimalik õppida ja tegutseda väljaõppinud juhendajate käe all,” rääkis Nool.
Aktiviseerimiskeskuses savituba
Voore aktiviseerimiskeskuse peahoone maakividest ruum sisustati savitoaks. Projekti “Tööoskused koju kätte“ rahastamine võimaldas muretseda elektrilise savipõletamisahju koos tarvikute ja meisterdamisvahenditega. “Oleme juba kogenud loomisrõõmu ja positiivseid emotsioone, mida meie kliendid on saanud siin meisterdades,” kinnitas aktiviseerimiskeskuse juhataja.
Tema sõnul püüab aktiviseerimiskeskus igati kaasa aidata tööst ilma jäänud inimeste võimalikult kiirele tagasipöördumisele tööturule. “Osalemine tööharjutustel on kasulik mitmest vaatevinklist. Meisterdamisel süveneb vilumus ja suureneb usk oma võimetesse. Väga oluline on ka võimalus naasta sotsiaalselt aktiivsesse keskkonda ja väljuda töötusega sageli kaasnevast argipäevarutiinist, millega tihti kaasnevad üksindustunne ja masendus, mis pikemaks ajaks püsima jäädes võivad avaldada inimestele laastavat mõju,” lisas Nool.
“Inimesed on tööta jäänud väga erinevatel põhjustel. Viimasel ajal on paljud töö kaotanud majandussurutise tagajärjel, millega on kaasnenud koondamised ja mitmete ettevõtete pankrotistumine. Mõned on aga töötuks jäänud liigse alkoholilembuse süül. Kindlasti on eluheidikute tööturule tagasi pöördumine raske, kuid ka neile tuleb püüda ulatada abistav käsi. Märkimisväärseks kordaminekus sotsiaalsest kuristikust välja tulekuks tuleb pidada juba sedagi, kui sinna kukkunud inimesel jätkub enesedistsipliini iga päev kindlal ajal tööharjutustele tulla,” tõdes ta.
Asjaajamine venis
Kõnelause projekti kogumaksumus on 4,67 miljonit krooni, sellest mitterahaline omafinantseering 150 000 krooni ja rahaline kaasfinantseering 85 000 krooni. Euroopa Sotsiaalfond eraldas 4,44 miljonit krooni. Projekti kestvusaeg on 26 kuud.
“Positiivset vastust rahataotlusele aitas kahtlemata saada põhjalik ja igati nõuetekohaselt koostatud projekt, mille koostas aktiviseerimiskeskuse projektijuht Inna Kitting, kelle valisime seda tegema konkursi korras. Inna Kittingul oli see esimene projekt, mille ta koostas Euroopa Liidu struktuuridele. Noor spetsialist sai oma ülesandega hästi hakkama,” kiitis aktiviseerimiskeskuse juhataja, nentides samas pisut murelikult, et väljamaksetaotluse läbivaatamine ja rahade laekumine võtab lubatust palju kauem aega. Lubatud ühe kuu asemel tuleks arvestada vähemalt kolme kuuga. Kindlasti on see üks põhjuseks, miks palju Euroopa Liidu rahasid kasutamata jääb. “Lubadused on küll ühesugused, kuid sageli kipub asjaajamine venima. Bürokraatiaveskid jahvatavad pikaldaselt, kusjuures sageli kipub meelde tulema meil levinud kõnekäänd eestlaste kombest täita Vene seadusi Saksa täpsusega. Igaks juhuks soovitakse veel lisaks täiendavaid ja põhjendavaid dokumente. Selline olukord muudab aga MTÜ-de majandustegevuse arendamise üleüldse keeruliseks. Raha liikumise kiirendamisele võib näiteks võimekas raamatupidaja väga palju kaasa aidata. Sellel ametikohal asus aktiviseerimiskeskuses hiljuti tööle Inge Kiisler, kes on tõeline professionaal.
Meie asutus on suutnud arenemisvõimelisena püsida peamiselt tänu headele koostööpartneritele, kelle arv edaspidi usutavasti veelgi suureneb. Loodame ellu viia ühisprojekte ja püüame igati kaasa aidata, et töötuks jäänud inimene võimalikult kiiresti tööturule tagasi pöörduks, säilitaks oma tööoskused ja tööharjumused,” rääkis Ülvi Nool.
iii
JAAN LUKAS
