Aafrika katku levik seafarmidesse on jõudnud Jõgeva maakonna piirile üsna lähedale, mis sunnib siinseid seakasvatajaid veel suuremale ettevaatlikkusele.
Selle nädala algul leidis sigade aafrika katk järjekordselt tee seafarmidesse. Sel korral langes ohvriks üle viiesaja sea kahes Kolga-Jaani valla farmis. Katku jõudmine seafarmidesse on jõudnud juba Jõgevamaa lähedale, mis paneb siinseid seakasvatajaid õigustatult muretsema ning ettevaatusabinõusid eriti rangelt rakendama.
Katku levitavad ka rotid
Põltsamaa lähistel Paju talus kasvatab Toomas Tõnts enam kui 1500 siga. Talu peremees tunnistas, et seakatku leviku pärast ta veel hirmuhigi otsaeest pühkima ei pea, kuid kõikvõimalikke ettevaatusabinõusid on nad oma seafarmis rakendanud. “Katk allub desole ja pesule,” sõnas Tõnts ning rääkis, et farmi on paigaldatud vajalikus koguses desomatte ja töötajatele on sõnad peale loetud, kuidas käituda. Võõraid inimesi ja masinaid naljalt hoovi peale liikuma ei lasta.
Siiski tunnistas Tõnts, et metsas marjul ja seenel käimisest nende pere katkuohu tõttu päriselt loobunud pole. “Kust meiegi selle mustika siis saame, ikka peame ise metsast korjama,” nentis Paju talu peremees, lisades, et metsast naastes tuleb loomulikult end korralikult desinfitseerida. Veel tõdes ta, et sigalad on vanad ning katku võivad vabalt levitada ka närilised. “Hooned on vanad, rotid käivad ikka sisse ja välja, kõiki ei jõua ära hävitada,” märkis peremees.
Düsenteeria saatis hingusele pool tuhat siga
Mis puutub katkuohu tõttu rakendatavatesse ettevaatusabinõudesse, siis selge on see, et tegemist on üsna arvestatava lisakulutusega. “Iga liigutus ju maksab, kõik vajalikud vahendid, desomatid, mitmesugused puhastusvahendid,” rääkis Tõnts, lisades samas, et pigem on see kulu marginaalne, kui aitab ära hoida katku leviku tema farmi. “Katku puhul peaks ju kõik loomad eranditult maha tapma. Riik küll sellisel juhul mingi osa kompenseerib, kuid välja ei maksta ju potentsiaalset tulu. Ma olen korra pidanud üle elama düsenteeriapuhangu meie farmis, mille läbi sai hukka ligi viissada siga. Sarnast juhtumit küll enam korrata ei tahaks,” tunnistas Paju talu peremees.
Ligi neli tuhat nuumsiga mahutavasse Rõstla farmi Põltsamaa vallas pole seakatk veel jõudnud. Rõstla farmi haldava ettevõtte Saimre seakasvatuse OÜ juhatuse liige Jüri Karpovski sõnas, et farmi lähedusest pole veel tabatud ka ühtegi taudi nakatunud metssiga. Siiski möönis ta, et oht on lähedal, sest mitmes Viljandimaa farmis on seakatkujuhtumeid avastatud ning Rõstla farm asub Viljandi maakonna piirist vaid paari kilomeetri kaugusel. “Me teeme kõik endast oleneva, et vältida seakatku levimist oma loomadele. Farm on aiaga piiratud, võõraid me territooriumile ei luba,” kinnitas Karpovski.
Sigade aafrika katk
- Väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100 protsenti loomadest).
- Teised loomaliigid ega inimesed ei haigestu, kuid võivad viirust edasi kanda.
- Viirus hävib kuumutamisel 70 °C juures.
- Viirus on väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuus kuud, mullas ja pinnases kauem kui kuus kuud, loomakorjustel kuni kaks kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
Kuidas kaitsta oma loomi sigade aafrika katku eest
- ära luba kõrvalisi inimesi loomapidamishoonesse
- enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud
- hoia karja juurde toodav loom karantiinis, eraldi karjas olevatest loomadest
- hoia haige loom eraldi tervetest
- väldi viiruse pääsu loomapidamishoonesse sööda, allapanu või inventariga
- ära sööda sigadele toidujäätmeid
- tee tõrjet näriliste vastu
- takista metsloomade ja teiste koduloomade pääsemist loomapidamishoonesse
- nõua nende meetmete järgimist kõigilt, kes sinu loomadega tegelevad.
Allikas: põllumajandusministeerium
EILI ARULA25
