Majanduses on rasked ajad ja pingelised on nii perekondade, ettevõtete kui ka riigi eelarved. Veel ei mõjuta üldine kasvude aeglustumine omavalitsusi. Kogemus aastast 1997 on, et meie maksusüsteemis jõuavad negatiivsed mõjud omavalitsusteni laias laastus aastase viivitusega.
Hiljutine Konjunktuuriinstituudi uuring näitas, et 54 protsenti inimestest on hakanud toidu arvelt kokku hoidma. Kui ettevõtted, kodanikud ja riik on sunnitud pingutama, et ots otsaga kokku tulla, on selge, et ka omavalitsused ei jää raskustest puutumata ning peavad mõtlema muutustele, et hakkama saada.
Julgus suurelt mõelda
Vahepeal on olnud väga head ajad. Aastatel 2004-2008 on omavalitsuste tulud kasvanud sisuliselt kaks korda. Suur raha pealevool on olnud uinutav ning jätnud mulje, et asjad ongi hästi.
Mitmed vallajuhid on mulle kinnitanud, kuidas kõik on kõige paremas korras, ehkki tegevuse ebaefektiivsus ja hea elu illusiooni haprus on silmaga näha. Võimalikke probleeme eitada eelistavad omavalitsused on ka võimalike rahaliste vapustuste ees kõige kaitsetumad.
Nõustun igati ajalehe Sakala 8. aprilli juhtkirja mõttega, et omavalitsuste tugevused ja nõrkused saavad alguse rohujuure tasandil. Algatuseks tuleb kohapeal loobuda kivistunud arusaamadest ning vaadata kaugemale ametnike ja poliitikute isiklikest huvidest ning öelda jah vabatahtlikule ühinemisele. Hakkama saavad need, kes julgevad suurelt mõelda ja vajaduse korral riskida. See, kui edukalt vald toime tuleb, sõltub ennekõike kohalike inimeste teotahtest.
Hirmud pole täide läinud
Heaks näiteks on 2005. aastal ühinenud Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn Pärnumaal. Oodati, et ühine eelarve võimaldaks suurendada investeeringuid ja tõsta omaosaluse võimet projektides. Oodati, et keskkonna- ja sotsiaalsfääri ja infrastruktuuri planeerimine toimiks tervikuna. Oodati, et kaoks omavaheline kemplemine ja ametnike potentsiaali saaks paremini ära kasutada.
Olid ka hirmud – et tekib ääremaastumine, et bürokraatia suureneb, et laenukoormus kasvab, et kaob kogukonna identiteet.
Kolm aastat hiljem kokkuvõtteid tehes leiti, et ootused on saanud teoks, aga hirmud pole täitunud. Kolmest liitujast väikseimas, Tali vallas, tagab teenuste kättesaadavuse teeninduspunkt. Toetatakse külakeskusi ja kaubabussi, valla eestvedamisel toimub rohkem ühisüritusi ning toetatakse seltsingute tegevust.
Positiivseid näiteid toimunud liitumistest ja praegu aktiivsetest tegutsejatest on veel mitmeid. Ma tean, et nende omavalitsuste pärast ei pea muretsema, sest nad on saanud tugevamaks ja tegutsemisvõimelisemaks.
Läti teeb reformi ära
Käisin hiljuti Lätis, et tutvuda sealsete haldusreformi plaanidega, ja veendusin, et pead liiva alla peita enam ei saa. Nagu meil, on ka lõunanaabritel probleemiks väikeste omavalitsuste rohkus, kes ei suuda hoida korras infrastruktuure, aidata kaasa majanduse arengule ega pakkuda elanikele kvaliteetseid teenuseid.
Muudatustest on räägitud 15 aastat, nüüd kevadel soovitakse anda seaduse jõud kavale, mis jätaks 525 omavalitsusest alles 112. Regionaalminister tõstis esile, et ehkki omavalitsuste arv väheneb, jäävad senistesse vallakeskustesse alles teeninduspunktid, kus inimene oma asjad aetud saab. Ehk oleme Eestis sellele vähe tähelepanu juhtinud. Valdade ühinemine võib küll tähendada võimukeskuse kaugenemist, aga mitte seda, et ametniku jutule pääsemiseks peaks hakkama pikemaid reise ette võtma. Eesmärk ei ole vähendada ametnike arvu, vaid anda neile võimalus keskenduda senisest enam ja professionaalsemalt oma valdkonnale.
Toetatakse ühinenuid
Kardetakse, et keskuste tugevnemine jätab liitunud omavalitsuste äärealad veelgi raskemasse olukorda. Mõtleme aga näiteks väikesele vallale koos lootusetult laguneva koolimajaga. Oma nappide vahenditega jääkski see korda tegemata, suuremate finantsvahenditega omavalitsuses on aga võimalik leppida kokku piirkonna koolide remontimise järjekord.
Kutsun omavalitsusi üles raskeid aegu ette nähes kokku hoidma. Ei ole hilja vaadata enda ümber, et leida partnereid, kellega oma jõud ühendada. See nõuab vaid arusaamist olukorra tõsidusest ja algatusvõimet.
Ühinemisprotsessi ettevalmistamiseks on võimalik saada ka tuge Norra toetusrahadest, riik maksab ühinemise korraldamiseks ühekordset rahalist toetust ja on loomulikult valmis vahendama kogemusi ja andma nõu.
Juba neli aastat tagasi vastu võetud kohalike omavalitsusüksuste ühinemise soodustamise seadus näeb ette, et investeeringute kavades ja toetuste jagamisel tuleks eelistada ühinenud omavalitsusi.
Omavalitsusel lasub vastutus seista inimeste huvide eest ja pakkuda neile kvaliteetseid teenuseid, näiteks head haridust lastele ja mugavat transporti piirkonna elanikele. Mida väiksem ja nõrgem on vald või linn, seda vastuvõtlikum on ta tagasilöökidele majanduses ja seda raskem on tal keerulises olukorras toime tulla. Eesti 227 omavalitsuse volikogudesse kuulub kokku 3111 saadikut. Neil on, mille üle mõelda…
Siim-Valmar Kiisler,
regionaalminister
