Tuleval aastal alustatakse Adaveres Tallinna-Tartu maantee alla jalakäijate tunneli ehitamist, mis läheb maksma 600 000 kuni 700 000 eurot. Tiheda liiklusega teed ületada on Adaveres aina keerulisem ning siin on juhtunud ka õnnetusi, sealhulgas lastega.
Liiklussagedus Tallinna-Tartu maanteel kasvab pidevalt, kuid samas pole riigil raha rajada Adaverest möödasõitu, et asula maanteetrassilt kõrvale jääks.
Möödunud teisipäeva õhtul kogunesid Adavere koolimajja tunneli ehitamise ettevalmistamisega tegelevad spetsialistid ja mõned kohalikud elanikud, kes oma kodupaika kavandatava suurema tee-ehitusobjekti vastu huvi tunnevad. Maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja asetäitja Tiit Vunk lausus, et Adavere mõisapargi vahele jääval Tallinna-Tartu maanteelõigul asub liiklusohtlik koht, mis likvideeritakse tunneli ehitamisega. Kui tunnel valmib, võib sellel maanteelõigul lubatud sõidukiiruse tõsta praeguselt 50 kilomeetrilt 70 kilomeetrini tunnis.
Kauplusest jääb tunnel kaugele
Tunneli projekteerib Novarc Group AS ja ehitus on planeeritud järgmisele, 2016. aastale. Selleks vajalik rahasumma on kavandatud ka maanteeameti järgmise aasta eelarvesse. Adavere mõisapark on nii muinsus- kui keskkonnakaitseline objekt ja seetõttu teevad tunneli projekteerijad tihedat koostööd mõlema ametkonnaga. Praeguseks on tunneli ja selleni viivate teede jaoks asukohta valides jõutud kõiki osapooli rahuldava kompromissini. Tunneli kavandamisele eelnenud protsessi olid kaasatud ka Põltsamaa valla esindajad, kes tunnevad kõige paremini kohalikke olusid.
Adavere alevikku ehitatakse maanteega paralleelselt tunnelini kulgevad jalgteed. Adaveres asuva kaupluse ja tankla kohale tuleb lisaks tunnelile jalakäijate jaoks eraldi ülekäigukoht. Tunnel on plaanis rajada kuus meetrit Tallinna poolsest ülekäigurajast põhja suunas. Selline lahendus võimaldab maha võtta kõige vähem puid. Adaverelased siiski selle variandiga rahul ei ole, sest kauplusest jääb tunnel liiga kaugele, ehkki sealt kaupluseni rajatakse kergtee.
Teise olulise muudatusena nihutatakse bussipeatusi. Tartu suunas sõitvad bussid hakkavad peatuma enne tunnelit ja Tallinna suunas liikuvad pärast tunnelit. Bussipeatused tuuakse tunneli lähedusse sel eesmärgil, et bussi peale minejad ja sealt tulijad kasutaksid maksimaalselt tunnelit. Nii Tartu kui Tallinna suunas sõitvate busside peatumiskohtadesse ehitatakse välja teelaiendid ehk nn taskud. Teepind tõuseb tunneli kohal praegusega võrreldes 15 sentimeetrit. Tunnel on ööpäevaringselt valgustatud. Adavere aleviku vahel kulgeva maanteelõigu äärtesse paigaldatakse põrkepiirded.
Et mõjutada sõidukijuhte piirkiirusest kinni pidama, rajatakse sõiduteele šikaanid ehk suunamuutetakistused. Samuti muudetakse alevikku läbival teelõigul senine 3,75 meetri laiune sõidurada 3,25 meetri laiuseks. Praktika on tõestanud, et kitsamal teelõigul vähendavad sõidukijuhid kiirust.
Teisalt peavad oma kulgemistaktikat muutma ka Adavere elanikud. Tegelikult sooviti praegune Adavere kaupluse kohal asuv ülekäigurada üldse likvideerida. Samas on kindlasti neid, kes ei hakka ette võtma pikemat teekonda läbi tunneli. Väga oluline muutus jalakäijate jaoks seisneb selles, et tulevasel ülekäigukohal ei ole vöötrada. Samas rajatakse sinna ohutussaareke, kus jalakäija saab peatuda ja veenduda, et teisel sõidureal ei ole lähenemas autot.
Ristmikule lubati soovitud täiendusi
Tankla ja kaupluse juures asuvast parklast pääsevad sõidukid uue lahenduse kohaselt välja ainult ühest sõidureast praeguse kahe sõidurea asemel. Praegune parklast väljasõit on teeületajatele äärmiselt ohtlik, sest sõidukijuhil on teeületajaid keeruline märgata. Kindlasti on uus lahendus esialgu adaverelaste jaoks võõras, kuid tavapäraseid liikumisharjumusi ümber kujundades saab Adaveret läbiva maanteelõigu oluliselt ohutumaks muuta. Palju vaidlemist Adavere elanike ja uut Adavere liikluslahenduse kavandit tutvustama tulnud spetsialistide vahel põhjustas aleviku Tallinna-poolses osas asuv Aia tänava ja Puiatu tee ristmik, kus maanteed ületavad üsna sageli põllumjandusmasinad ning kus maanteega ristuvatelt teedelt sooritatakse nii parem- kui ka vasakpöördeid. Vaidluse tulemusena nõustusid asjatundjad kuulda võtma adaverelaste poolt välja pakutud lahendusi, kui nendega nõustuvad ka koostööpartnerid.
Kohalike elanike poolt välja käidud idee ehitada kaupluse ja tankla lähistele teine tunnel ei ole teostatav rahanappuse tõttu. Samuti poleks sel juhul võimalik välja ehitada põhiteele tarvilikke tõuse. Alles jääb ka sõiduki liikumiskiirust näitav tabloo.
Adavere elanikelt tuli ettepanek paigaldada asulasse kiiruskaamera, millega liiklusspetsialistid päri olid. Adavere elanik Jaan Soone tõstatas küsimuse, kas maanteeametil on plaanis kunagi Adavere ja Põltsamaa vahele kergliiklustee rajada. Tiit Vunk ütles, et praegu kõne all oleva projekti raames kergteed ei rajata. Ta lubas, et seisab selles osas kindlasti adaverelaste eest, kuid toonitas samas, et mingit konkreetsest lubadust ta praegu anda ei saa. Tiit Vungi sõnul ei ole veel tunneli ehitamisele ja sellega kaasnevate muudatuse tegemisele kuluvat summat kokku arvutatud, aga see võiks jääda suurusjärku 600 000-700 000 eurot. Tunneli ehitamise ajaks Adaverest ümbersõitu ei kavandata, vaid tunnel ehitatakse valmis pool+ pool põhimõttel ehk alguses suletakse liikluseks üks sõidurada, seejärel teine. Tunnelit on kavas ehitada suvisel ajal ja võimalikult kiiresti.
Jahutades adaverelaste vastuväiteid, tõi Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson näite Tartumaal Lähtel asuvast tunnelist, kus seda aktiivset kasutatakse. Kindlasti on Adavere alevik problemaatiline selles mõttes, et maanteed ületatakse seal intensiivselt kahes erinevas kohas, aga vallavanema sõnul tuleb püüda leida siin parim võimalik lahendus ning mõelda eeskätt lasteaia- ja koolilastele.
TOOMAS REINPÕLD
