Adavere koolimaja teevad korda ühispakkumise esitanud firmad AKKO Invest OÜ ja Fenster Ehitus OÜ, kus peatöövõtjaks on AKKO Invest. Leping allkirjastati ehitajatega möödunud aasta lõpus.
Remonditööd lähevad maksma 6,3 miljonit krooni. Omanikujärelevalvet hakkab koolimaja ehitusel tegema Vealeidja OÜ ning autorijärelvalvet Kalju Maasikmäe Tartu EKE Projekt OÜ-st, kes on ka koolihoone renoveerimise projekti autor.
Remonditud koolimaja peab ehitaja kava kohaselt üle andma 15. juulil. Siis jääb veel piisavalt aega sissekolimiseks.
Osaliselt muutub ka ruumilahendus
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul on Adavere koolihoonetekompleksist varasemal ajal korda tehtud nii endisaegne mõisahoone kui ka võimla koos abiruumidega. Hoone, kus nüüd remont algab, valmis 1976. aastal. Vallavanema hinnangul võib nõukogude ajal ehitatud hoonetesse suhtuda kuidas iganes, ent selge on, et kui neid poleks omal ajal ehitatud, siis Adavere koolihoonet praegu ehk polekski. Kuid ehitamisest möödunud aastakümned on oma töö teinud ja nii vajab see nüüd tõsisemat renoveerimist. Õnneks mõistis vajadust ka Põltsamaa vallavolikogu, kes eelmisel aastal remonditööd oma positiivse otsusega võimalikuks tegi.
Remonditööde käigus uuendatakse laed, põrandad, kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteem. Loomulikult saavad ruumid uue siseviimistluse. Aknaid ei vahetata, sest see töö tehti vahepealsetel aastatel ära. Muudetakse ka sanitaarsõlmede ehituslikku lahendust ja osaliselt teisi ruumilahendusi.
Kui Adavere koolis remondiga valmis saadakse, võib vallajuhi sõnul praegu koolimajade seisukorraga rahule jääda. Iseasi, kas sinna ka piisavalt lapsi jätkub. Toivo Tõnson tõdes, et eelmisel aastal sündis Põltsamaa vallas 41 last, mis on rohkem kui paljudel varasematel aastatel. Õpilaste arvu kõikumist koolis põhjustab aga ka perede kolimine.
Õppetöö ümberkorraldamine pole raske
Adavere koolimajas käivitunud remonditööd muudavad küll igapäevase õppetöö keerukamaks, ent vallajuhi sõnul ei ole see ületamatuks probleemiks. Seda enam, et sealsetes klassides õpib keskmisel 8-12 õpilast ja õppetöö ümberkorraldamine on tunduvalt lihtsam kui suurtes koolides.
Vallavanem tunnistas, et kuna õpilasi on koolis võrdlemisi vähe, on koolimaja renoveerimine tulevikku suunatud ettevõtmine. Loodetakse, et edaspidi hakkab laste arv taas tõusma. Tõnson usub, et väikeses maakoolis on võimalik head haridust anda. Kui klassis on vaid kümmekond last, on õpetajal piisavalt aega iga õpilasega individuaalselt tegelda.
“Kui maakoolide õpetajad annavad endast parima ja teevad oma tööd südamega, peaks sellistest koolidest saadetama edasisele haridusteele tubli teadmistepagasi ja laia silmaringiga lapsed,” avaldas vallavanem lootust.
iii
TOOMAS REINPÕLD