Järg 12. jaanuaril ilmunud osale
Lao mehaanikutena töötasid Valter Soosuu, Heldur Rätsep, Urmas Paavel, Lea Pihenurm. Paljusid töötajaid autasustati NSVL ordenite ja medalitega.
Nimetan lisaks ülaltoodutele veel tublisid ja väga tublisid töötajaid, keda mäletan sellest ajast, kui koordineerisin Tabivere metsalao tööd. Aga et kõiki üles lugeda läheks liiga pikale, palun vabandust neilt, kes oma nime siit ei leia.
Ants Eisen, Endel Aug, Valdur Kiisel, Toivo Kirpu, Elmar Klaos, Ants Kruusa, August Kruusa, Kaarel Kupper, Rein Karl Kuusk, Lisete Kuusk, Paul Laas, Väino Laurits, Endel Lepik, Gustav Lepik, Alma Liiv, Ruudolf Lomp, Sergei Lõtkin, Alfred Mutso,
Karl Müürsepp, Helgi Ojasalu, Raimund Ojasalu, Valentina Otto, Vladimir Otto, Jüri Orusalu, Verner Peiponen, Kalju Piirsoo, Heino Pugri, Helmi Pääsuke, Aare Rannalaid, Linda Rebmann, Aleksander Ribatti –Valter Soosuu, Ida Suigusaar, Elmar Surva, Endla Surva, Eevald Tungal, Nikolai Vestel, Rein Vestel, Linda Voore, Hans Võsu.
Uued ajad ja moodsad masinad
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel võeti metsa ülestöötamisel raielangil kasutusele uued masinad ja tehnoloogia. Metsa hakati langetama, laasima ja tükeldama Soome päritolu ratastraktoril paikneva agregaadiga Harvester. Raielangil veeti sortimendid kokku ratastraktoriga Valmet. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt eeldas, et metsa väljaveo täistüvedena lõpetatakse. Seega lõpetatigi Tabivere laos novembris 1993 tüvede tükeldamine.
Töösse jäi veel taaratsehh ja tehnoloogilise laastu sõlm. Väikeses mahus teostati teenustööna ka olemasolevate konsoolpukk-kraanadega metsamaterjalide laadimist raudteevagunitesse. Kuid pikkamööda langes ära vajadus ka laadimistööde järele.
1990. aastate keskpaigaks osutusid Tabivere taaratsehhis kasutusel olnud seadmed vananenuiks. Nendega polnud võimalik saavutada vajalikku tööviljakust ja anda uutele kvaliteedinõuetele vastavat toodangut. 1981. aastal käiku läinud taaratsehh seiskus. Töölisi hakati ettevõtte bussiga vedama tööle Tartusse Tarmeko puidutehasesse, kus olid kasutusel palju moodsamad seadmed ja tehnoloogia.
AS Tarmeko omanikud sõlmisid 2003. aasta märtsis müügilepingu eraettevõtja Andersaluga. Selle järgi oleks tema olnud taaratsehhi ja selle juurde kuuluva uus omanik. Et aga Andersalu ei tasunud nõutud sissemaksu ära, siis leping katkestati ja 1. juunist 2003 sai Tabivere lao omanikuks AS Flora.
Mis mind seda lugu kirjutama ajendas? Minu poole pöördus mitu korda kauaaegse metsalao juhataja Ilmar Aru abikaasa Ameida Aru, et ma Tabivere laost järeltulevate põlvede jaoks midagi kirja paneksin.
Aeg läks, kord oli mul üks töö käsil, siis teine. Nüüd puhkab ka Ameida Äksi surnuaial abikaasa Ilmari kõrval. Ei olnud kirjutamist enam kuhugi edasi lükata.
Jaanuaris 1990 töötas Tabivere metsalaos 105 inimest. Allüksuste lõikes jaguneti järgnevalt.
insener-tehniline personal 6 inimest
estakaad 29 inimest
remondibrigaad 7 inimest
laadimisbrigaad 9 inimest
taarajaoskond + katlamaja 46 inimest
kommunaaltöötajaid 8 inimest
Metsalaost oli Tabivere rahvale kasu
See, et Tartu Metsakombinaat oma metsalao Tabivere valla (omal ajal külanõukogu) territooriumile rajas, oli kohalikule rahvale kindlasti kasulik.
Esiteks tekkis nii üle saja alalise töökoha. Ka palk oli 1950. ja 1960. aastate alguses kindlasti suurem kui sel ajal põllumajanduses. Ja seda maksti regulaarselt. Ettevõte ehitas Tabivere asulasse aastate jooksul kokku 77 korterit ja ka sauna. 1950. aastatel ehitati raudteejaama kõrvale kauplus, mida Liide kaupluseks kutsuti. Elanikkond sai osta kütteks raiejäätmeid. Umbes kümnel esimesel lao tegutsemise talvel paigaldas Laeva metsapunkt Laeva- Koogi -Tabivere teele kogu ulatuses lumeväravad. Pikki aastaid sõitis igal tööpäeval Siniküla- Koogi- Tabivere vahel hommikul ja õhtul metsapunkti tööliste buss, mis sõidutas ka ümbruskonna külade elanike ja koolilapsi. 1960. aastate keskelt alates lükkas Laeva metsapunkti buldooser vajadusel igal hommikul töölisteveo bussi teelt lume ära, võimaldades ka külarahvale normaalse liikluse.
Oma kirjatöö ja fotod otsustasin anda Tabivere vallamuuseumile. Ehk soovib mõni Tabivere kooli õpilane tulevikus kodukoha ajalugu uurida ja leiab siitki midagi kasulikku.
i
EINO LUPP
