Mullu esitati Eestis erinevatele deklaratsioonihoidjatele 30 122 majanduslike huvide deklaratsiooni, millest 9407 on laekunud omavalitsustes, ülejäänud 20715 aga riigiasutustes. Kõigist deklaratsioonidest avalikustati 5699 deklaratsiooni.
Ülevaade ametnike varalisest seisust
Korruptsioonivastane seadus käsitleb majanduslike huvide deklareerimist ühe korruptsiooni vältimise vahendina. See eeldab ametnike varalise seisu ja selle muutuste teadmist; ülevaadet kohustustest, millega ta on seotud; osalusest ettevõtluses või sellise osaluse puudumisest; muust kõrvaltegevusest, mis annab sissetulekut; perekonnasidemetest.
Deklaratsioon, kandes tinglikku nimetust majanduslikud huvid, peab andma võimaluse tuvastada huvide konflikte (ametniku ja asutuse vahel, ametniku ja avaliku huvi vahel jne), vähendada korruptsiooniohtu (eksimused otsuste vastuvõtmisel, toimingute tegemisel, korruptiivse tulu saamine).
Deklaratsiooni esitavad ametiisikud üldjuhul kord aastas: üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega, s.t 30. aprilliks. Lisaks üks kord aastas toimuvale regulaarsele deklaratsiooni esitamisele on ametiisik kohustatud esitama oma deklaratsiooni veel kahel juhul:
*ametikohale asumise korral ühe kuu jooksul arvates ametikohale asumise päevast;
*kui pärast deklaratsiooni esitamist seaduses sätestatud tähtajaks on oluliselt muutunud ametiisiku deklareeritud vara koosseis või struktuur.
Andmeid on õigus avalikustada
Kui ametiisiku suhtes on määratud rohkem kui üks deklaratsioonihoidja, esitab ametiisik deklaratsiooni oma põhitöökoha deklaratsioonihoidjale, ärakirja sellest aga teistele deklaratsioonihoidjatele.
Deklaratsiooni andmed esitatakse deklaratsiooni koostamise kuupäeva seisuga. Üldjuhul ei tohiks need olla deklaratsiooni esitamise päevaks vanemad kui üks kuu.
Deklaratsioon antakse deklaratsioonihoidjale isiklikult üle allkirja vastu või saadetakse deklaratsioonihoidja aadressil tähtsaadetisena.
Deklaratsiooni tähtajaks mõjuva põhjuseta esitamata jätmine toob kaasa vastutuse seadusega sätestatud korras. Mõjuva põhjusena on käsitletavad deklaratsiooni esitaja haigus või mõned muud temast sõltumatud asjaolud.
Deklaratsiooni esitanud ametiisik on kohustatud andmete ebamäärasuse, puudulikkuse või nende kahtluse alla paneku juhtudel andma deklaratsioonihoidjale selgitusi ja esitama täiendavaid dokumente. Selgitusi tuleb anda ka deklaratsiooni mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise kohta.
Igaühel on õigus oma deklaratsiooni andmeid avalikustada. Korruptsioonivastase seaduse paragrahvis 15 selgitatakse üksikasjalikult, kus ja kelle deklaratsioone avalikustatakse. Nii näiteks avaldatakse Riigikogu liikmete, Vabariigi Presidendi, maavanemate, linna- või vallavolikogu esimeeste ja linna- või vallavalitsuse juhi deklaratsiooni andmed Riigi Teataja lisas, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu liikme ja linna- või vallavalitsuse liikme deklaratsioonid avalikustatakse aga volikogu määratud väljaandes.
Deklaratsioone hoitakse selle esitamisest alates deklaratsioonihoidja asukohas korruptsioonivastase seadusega sätestatud tähtajani, mis on viis aastat. Seejärel otsustatakse, kas deklaratsioon kuulub hävitamisele või sellele omistatakse arhiiviväärtus ja deklaratsioon antakse arhiiviseadusega sätestatud korras avalikku arhiivi.
Deklaratsiooni vorm vajab ümbervaatamist
Deklaratsiooni praegu kasutatav vorm on Riigikogus vastu võetud 1999. aastal. Nelja aastaga on toimunud suuri muutusi, ka ametnikkonna kujunemises ? avalikus sektoris töötavatel isikutel on üldjuhul rohkem kui üks tööandja, osalemine ettevõtluse mitmesugustes vormides on levinud nähtus, huvide konflikti oht on igapäevaelus saanud reaalsuseks. See tähendab ? majanduslike huvide deklaratsiooni vorm vajab põhjalikku ümbervaatamist.
Majanduslike huvide deklaratsiooni vormi ja deklaratsiooni esitamise juhendiga on võimalik tutvuda Riigikogu koduleheküljel www.riigikogu.ee.
Veel on jäänud loetud päevad deklaratsioonide esitamise tähtajani ja loodan, et kõik deklaratsioonid saavad õigeaegselt esitatud.
MARGI EIN,
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse
kohaldamise erikomisjoni esimees, Rahvaliit
