Alanud muuseumiaasta puhul heidame pilgu kolmele Jõgeva maakonnas asuvale muuseumile: 12-aastasele Põltsamaa muuseumile, 22-aastasele Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumile ja kaheaastasele Betti Alveri muuseumile Jõgeval.
Põltsamaal tavapäraselt hea
Kuningliku ajalooga Põltsamaale satub uudistajaid, muuseum on ligitõmbav juba oma asukoha poolest, asudes ordulossi territooriumil.
Eelmine külastusaasta tõi juhataja Rutt Tänava sõnul Põltsamaa muuseumi 8748 inimest, neist 34 protsenti piiri tagant. “Välismaalastest käib Põltsamaal jätkuvalt kõige enam soomlasi, neile järgnevad lätlased, kelle osakaal on viimasel ajal varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud,” rääkis Rutt Tänav, tunnistades, et järjest vajalikum tundub välja anda ka lätikeelseid trükiseid ja äkki mõni selles keeles lausegi ära õppida.
Kokku on Põltsamaale juhtunud külastajaid 37 välisriigist, tänavune jaanuar oli aga varasematest erinev selle poolest, et kui viimastel aastatel on jaanuari esimesel nädalal käinud kümmekond külastajat Venemaalt, siis sel aastal neid ei tulnud. Samas on aga broneeringuid tehtud isegi rohkem kui tavaliselt sel ajal.
“Möödunud aasta oli tavapäraselt hea ka omatulu poolest. Ilmus kaks meie osalusega raamatut, mille eeltöö oli varem tehtud. Sai peetud mitmeid loenguid, kõige sagedamini Põltsamaa valgustusaja tegelastest,” rääkis Tänav.
Tänavust muuseumiaastat tähistab Põltsamaa 16. mail muuseumiööga, mis tähendab seda, et muuseum on keskööni avatud ja kindlasti toimub midagi tavatut.
4. juunil täitub 125 aastat Põltsamaal valmistatud esimese sini-must-valge lipu pühitsemisest, see märgitakse muuseumis kindlasti kuidagi ära. 8. augustil on aga Põltsamaa muuseumis koduloopäev.
“Praegu ja veel mõnda aega on muuseumis näitus kolhooside asutamisest Põltsamaa piirkonnas, kuid meie kitsastes oludes on ajutised näitused kahjuks ikka tagasihoidlike mõõtmetega,” rääkis Tänav.
Üldine majanduslangus mõjutab muuseumi selle juhi sõnul mingil määral kindlasti. Et seda peab üleval Põltsamaa linn, siis on loomulik, et kui peaks juhtuma, et linnal piisavalt raha pole, tuleb ka muuseumil kulusid kärpida. Omatulud laekuvad muuseumile eelkõige suvel, seetõttu on aasta alguses raske midagi ennustada.
“Aga nii on see olnud alati ja seetõttu oleme alati kapitaalsemad, arndamiseks mõeldud kulutused teinud sügistalvel, varem on raha vaid püsikuludeks. Oktoobriks on selge, kui palju raha on ja mida saab muuseumi heaks ette võtta,” selgitas Rutt Tänav.
Põltsamaa muuseumi juures tegutseb ka turismiinfopunkt, mis vajaks uut sisustust, kuid rahanappuse korral loobutakse sellest mõttest esimeses järjekorras. Ka pole muuseumil kavas lähiajal vitriine juurde hankida. Järgmiseks suuremaks kuluartikliks on turismiinfotrükised, mis aga sõltuvad juba turismiettevõtjate majandusseisust.
Rutt Tänava sõnul tehakse Põltsamaa muuseumis ka päris palju vabatahtlikku tööd, mille eest muuseum on tänulik tublidele kodu-uurijatele ja IT-abilistele.
Palamuse pakub põnevaid programme
Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum Palamusel on ainuke riigieelarveline muuseum Jõgevamaal, mistõttu neil on kõik numbrid mitu korda suuremad.
Kihelkonnakoolimuuseum pakub ahvatlevaid programme nii esimeseks kui viimaseks koolipäevaks, aabitsapeoks ja jõuludeks, tutvustab lisaks Kevade ja Nukitsamehe tegelastele veel rahvakalendri tähtpäevadega. Muuseumi direktor Arne Tegelmann toob möödunud aasta suurematest algatustest esile septembrist detsembrini eksponeeritud näituse “Kool – eesti kultuuri ja teaduse häll”. See suuremahuline näituseprojekt oli Palamusel kolm kuud. Kalendriaasta algab Palamusel alati muuseumi sünnipäevaga Lutsu sünnipäeval. Siis korraldatakse tulmenäitus ehk näidatakse neid museaale, mis muuseumi fondidesse aasta jooksul juurde on saadud. Ei koguta muidugi mitte kõike, vaid ikka kihelkonnakooliga seonduvat.
Veebruaris saab Palamusel vaadata Jõgeva maakonna muuseumide ühisnäitust, ühiselt korraldatakse ka suvine külastusmäng. Juba mitmendat aastat osaletakse programmis „Euroopa muuseumide öö”.
Augustis jõuab Palamusele näitus “Kirjanik, aga ikkagi inimene”, mis on koostatud eesti kirjanike isiklikest esemetest. Muuseumiaasta lõpeb novembris.
“Eks muuseumil ole ikka kaks suunda. Üks on kogumise suund ja töö fondidega, teine näituste koostamine ja programmid külastajatele,” rääkis Tegelmann.
Betti Alveri muuseumis rõhk vaimsusel
Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru on teiste mainitute kõrval ka oma kahe aasta vanuse asutusega rahul.
“2008 oli muuseumile hea aasta. Külastajaid oli pea sama palju kui 2007. aastal — umbes 3000 ringis. See tähendab, et järjepidevus on olemas, muuseum on tuntud, siin käiakse, teatakse, et siin toimuvad näitused, linna esindussündmused, raamatuesitlused ja kirjanduspäevad,” rääkis Muru. Muuseumi üheks oluliseks ülesandeks on linna mainekujundus.
Muru sõnul on mitmed esinejad just kurtnud, et Jõgeva on nagu „pommiauk“, mis jääb kõikidest maanteedest kõrvale, siia on raske pääseda ja veel raskem siit pärast ära saada.
“Kuidas selline maine tekkinud on, sellele ma päris hästi jälile pole saanudki. Kui ise Tartust siia tagasi tulin, tekkis esialgu sama tunne,” tõdes Toomas Muru. Seetõttu näeb muuseumijuht, et Jõgeval on muuseumil tavapärasest pisut erinev sotsiaalne roll ja mõõde.
Tegemist ongi muuseum-külastuskeskusega, mille eraldi saal annab võimaluse mitmesuguseid eripalgelisi sündmusi korraldada. Nii on Betti Alveri katuse all toimunud tervisepäevad, kus on propageeritud idamaade tervislikku eluviisi, on läbi viidud mitmeid koolitusi, toimunud raamatuesitlused ja isegi maalilaager.
“Ideaalis oleks vaja teha palju rohkem sisulist tööd fondidega, aga oleme siin kahekesi ja tegeleme veel paljude loovusega seotud asjadega,” tunnistas Muru. Hea klapi üle linnapea ja -valitsusega on muuseumijuht rõõmus: “Muuseumi töötamise jooksul on linnavalitsus muuseumi väga positiivselt suhtunud, olnud alati abivalmilt meelestatud. Mis aga eelarvet puudatab, siis on kõigile tulemas raske aasta.”
Toomas Muru on Betti Alveri muuseumis vaimsed nõudmised aga mõistetavalt kõrgele tõstnud. Arbujate-ajastut esindav asutus ei tohigi olla rahul praeguse ajajärguga, mis kõike kunstiks nimetada lubab.
iii
JAANIKA KRESSA
