?Paisjärve projektiga saame ühtaegu nii likvideerida varasemast ajast pärit jääkreostuse,kui ka mitmekesistada jõeelustikku. Kahtlemata annab rajatav paisjärv ka võimaluse avardada paikkonna turismi- ja puhketeenuseid ning rikastada maastikupilti,? võttis Jüri Morozov lühidalt kokku ettevõtmise sisu.
Reoveetiigi asemele laste mänguväljak
Ehitusprojekti järgi muutub Kullavere jõe ala Torma-Vanassaare ja Vassevere-Levala maantee vahel atraktiivseks puhkealaks. Olemasolevad reovee järelpuhastustiigid kaetakse kinni, nende peale kujundatakse puhkeala. Veekogule on projekteeritud rannateenindusega supelrand ja privaatsem supluskoht.
Vassevere-Levala tee silla ette rajatakse keskkonnakaitselise otstarbega settetiik, projekti kuuluvad veel pinnaspais ja regulaator.
Sobivad tingimused luuakse kalade ja vähkide kasvatamiseks ja harrastuspüügiks ning veelindude pesitsusala kujunemiseks järvesaarekestel. Tulevikus loodav kallasrada pakub suurepäraseid võimalusi loodushariduse täiendamiseks.
Jõeorgu paisutatavas järves hakkab olema umbes 250 000 kuupmeetrit vett, aasta jooksul vahetub see 110 korda. Järv on madal: veetaimestikuga alal kuni kaks meetrit, vaid järve keskosas ulatub sügavus ligi kolme meetrini.
Praegu seisab suurem osa tulevase paisjärve üleujutatavast alast kasutuseta, puudub ka alternatiivne arenguväljavaade. Lammiala on võsastunud, koprad on jõekaldad ära õõnestanud.
Raha on olemas, kopp lüüakse maasse
Esimene Voore paisjärve eelprojekt valmis ASs Kobras 1999. aastal. Saare vallavanema ja vallavalitsuse aastatepikkune järjekindel ja visa eeltöö tipnes tänavu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) otsusega rahastada ökopaisjärve projekti viie miljoni krooniga. KIK vahendab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust keskkonnainfrastruktuuri arendamiseks.
Saare valla omaosalus Voorele paisjärve rajamiseks ulatub 1,5 miljoni kroonini. Ligi 700 000 krooni annab projekti jaoks AS Berg Hotellprojekt.
Väljakuulututad riigihankele laekus neli pakkumist. Vallavalitsuse poolt riigihanke pakkumiste läbivaatamiseks ja hindamiseks moodustatud komisjon tunnistas kõige soodsamaks osaühingu Siimel 6,6 milj kroonise pakkumise. Koos kavandatud lisatöödega on objekti maksumus kokku 7,2 milj. krooni.
Ehituslepingu järgi valmib ökopaisjärv tuleva aasta 1. novembriks. Ehitusprojekti koostas hüdrotehnikainsener Priit Alekand projekteerimisbüroost Maa ja Vesi.
Kui jõeorus kahe voore vahel suured mullatööd lahti lähevad, võib see esialgu oma ebaesteetilisusega ümberkaudseid elanikke ehmatada, nentisid vallavalitsuse ja ehitusfirma esindajad lepingut ette valmistades. Kalle Vikati hinnagul küündib mullatööde maht 300 000 kuupmeetrini. Tulemus kaalub aga ajutise ebameeldivuse üles, samuti tõstab paisjärv lähedal asuvate kinnistute väärtust.
Osaühingule Siimel on Voore objekt Vikati sõnutsi 20. kaevatav paisjärv. Saare valda on nad rajanud ka Koseveski paisjärve.
Voorele rajatakse suur ökopaisjärv
Täna allkirjastavad Saare vallavanem Jüri Morozov ja osaühingu Siimel juhatuse esimees Kalle Vikat lepingu, mille kohaselt hüdrotehniliste ehitustöödega tegelev firma rajab Kullavere jõele umbes kilomeetri pikkuse paisjärve.
?Paisjärve projektiga saame ühtaegu nii likvideerida varasemast ajast pärit jääkreostuse,kui ka mitmekesistada jõeelustikku. Kahtlemata annab rajatav paisjärv ka võimaluse avardada paikkonna turismi- ja puhketeenuseid ning rikastada maastikupilti,? võttis Jüri Morozov lühidalt kokku ettevõtmise sisu.
Reoveetiigi asemele
laste mänguväljak
Ehitusprojekti järgi muutub Kullavere jõe ala Torma-Vanassaare ja Vassevere-Levala maantee vahel atraktiivseks puhkealaks. Olemasolevad reovee järelpuhastustiigid kaetakse kinni, nende peale kujundatakse puhkeala. Veekogule on projekteeritud rannateenindusega supelrand ja privaatsem supluskoht.
Vassevere-Levala tee silla ette rajatakse keskkonnakaitselise otstarbega settetiik, projekti kuuluvad veel pinnaspais ja regulaator.
Sobivad tingimused luuakse kalade ja vähkide kasvatamiseks ja harrastuspüügiks ning veelindude pesitsusala kujunemiseks järvesaarekestel. Tulevikus loodav kallasrada pakub suurepäraseid võimalusi loodushariduse täiendamiseks.
Jõeorgu paisutatavas järves hakkab olema umbes 250 000 kuupmeetrit vett, aasta jooksul vahetub see 110 korda. Järv on madal: veetaimestikuga alal kuni kaks meetrit, vaid järve keskosas ulatub sügavus ligi kolme meetrini.
Praegu seisab suurem osa tulevase paisjärve üleujutatavast alast kasutuseta, puudub ka alternatiivne arenguväljavaade. Lammiala on võsastunud, koprad on jõekaldad ära õõnestanud.
Raha on olemas,
kopp lüüakse maasse
Esimene Voore paisjärve eelprojekt valmis AS-s Kobras 1999. aastal. Saare vallavanema ja vallavalitsuse aastatepikkune järjekindel ja visa eeltöö tipnes tänavu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) otsusega rahastada ökopaisjärve projekti viie miljoni krooniga. KIK vahendab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust keskkonnainfrastruktuuri arendamiseks.
Saare valla omaosalus Voorele paisjärve rajamiseks ulatub 1,5 miljoni kroonini. Ligi 700 000 krooni annab projekti jaoks AS Berg Hotellprojekt.
Väljakuulututad riigihankele laekus neli pakkumist. Vallavalitsuse poolt riigihanke pakkumiste läbivaatamiseks ja hindamiseks moodustatud komisjon tunnistas kõige soodsamaks osaühingu Siimel 6,6 milj.kroonise pakkumise. Koos kavandatud lisatöödega on objekti maksumus kokku 7,2 milj. krooni.
Täna allkirjad saava ehituslepingu järgi valmib ökopaisjärv tuleva aasta 1. novembriks. Ehitusprojekti koostas hüdrotehnikainsener Priit Alekand projekteerimisbüroost Maa ja Vesi.
Kui jõeorus kahe voore vahel suured mullatööd lahti lähevad, võib see esialgu oma ebaesteetilisusega ümberkaudseid elanikke ehmatada, nentisid vallavalitsuse ja ehitusfirma esindajad lepingut ette valmistades. Kalle Vikati hinnagul küündib mullatööde maht 300 000 kuupmeetrini. Tulemus kaalub aga ajutise ebameeldivuse üles, samuti tõstab paisjärv lähedalasuvate kinnistute väärtust.
Osaühingule Siimel on Voore objekt Vikati sõnutsi 20. kaevatav paisjärv. Saare valda on nad rajanud ka Koseveski paisjärve.
ANDRES LOORAND
