Esmaspäeva õhtupoolikul läksid Jõgeva vallavanem Aare Olgo ning abivallavanemad Mati Kepp, Viktor Svjatõšev ning Arvo Sakjas kohtuma Vaimastvere kandi rahvaga.
Arvo Sakjas sõnas oma tervituses, et Vaimastvere ümbrus ja keskus on tema haldusalale mõeldes üks väga hea kant. „Meil vallas teist sellist kompleksi ei ole, kus ühes komplektis on kool, lasteaed, raamatukogu, noortekeskus, suurepärane jalgpalliväljak ja staadion,“ rääkis ta, lisades, et Vaimastvere õpilaskodus on 21 riiklikku kohta, mis on piirkonnale suureks abiks. „Selle kooli direktor on olnud tubli ja leidnud sinna sisse elanikud. Tänan selle piirkonna töötajaid, kes on kõike hästi korras hoidnud ja püüdnud edasi arendada,“ kiitis Sakjas.
Talihooldusega seotud küsimused
Suuremate probleemidena loetlesid kohaletulnud teedega seotud küsimusi. „Nii palju, kui oleme inimestega kokku saanud, siis suuri muresid ei ole olnud. Palju räägitakse valla teedest, nii palju, kui olen ringi sõitnud, siis siinkandis tegelikult erilist probleemi ei ole,“ sõnas Jõgeva vallavanem Aare Olgo alustuseks.
Läheneva lume ootuses tekkis küsimus just teehoolde kohta. Kohaletulnud märkisid, et tihti jäävad kodanikud hätta küsimusega, kas tegemist on valla või riigi teega ning kes tee lumest lahti lükkama peaks.
„Talihooldusega on nii, et vald jõuab teed enne lahti lükata kui riik. Tihti teevad samad tegijad hooldust nii riigi kui ka valla teedel ja siis jõudu napib,“ märkis abivallavanem Mati Kepp. Aare Olgo rõhutas, et teed hooldatakse tähtsuse järjekorras, mille tõttu iga abivajajani kohe ei jõuta.
Siiski nentisid elanikud, et kui enne teati, kelle poole teede küsimuses pöörduda, siis nüüd, uue valla koosseisus pole uute ametnikega veel tuttavaks saadud. „Küllap saate ka neid tundma,“ arvas Olgo, kes veel esialgu ei teadnud, kuidas võiks ametnike tutvustamise inimestele lihtsamaks teha. „Oleme püüdnud vallalehes ka osakondi tutvustada,“ kinnitas vallavanem, kes arvas, et valla kodulehele võiks üles panna tähtsamad kontaktid, kelle poole saaks vajadusel pöörduda.
Bussiootepaviljoni katkine klaas
Enim küttis kirgi bussiootepaviljoni katkine klaas, mis on ripakil olnud alates eelmisest talvest ja mis alles mõned päevad enne vallajuhtide külaskäiku viimaks ära koristati. „Mööda teed sõites paned tähele, kus liiklus läheb, aga mitte bussipeatust,“ sõnas vallavanem.
Ka Vaimastvere külaseltsi esindaja Kalev Aas märkis, et bussipeatustega on keeruline seis. „Suvel küsisin Mati Kepi käest, kellele kuuluvad bussiootepaviljonid ja kes neid hooldab. Siis ei saanud ma vastust. Nüüd, novembri keskpaigas teatasin valla kodulehe kaudu probleemist ja minuga võttis ühendust TREV-2. Nende jutu järgi pidi olema nii, et ootepaviljoni hooldab üks firma, prügikaste tühjendab teine firma ja ooteplatvormi bussiootepaviljoni ees puhastab kolmas firma. Tahaksin teada, kes hooldab bussiootepaviljone alates Vägevast Paduvereni? Kaera bussijaama prügikast on näiteks kuu aega täis. Klaas võeti Vaimastvere bussijaamast ära eelmisel nädalal. Kes konkreetselt selle putka eest hoolitseb ja kes ei näinud aasta aega, et see klaas seal on?“ küsis esindaja. Konkreetset vastust ta küsimusele ei saanud.
Lisaks tundsid kohaletulnud muret Vaimastveres olevate lagunenud hoonete pärast. „Vaimastveres on kaks maja, millal me neist lahti saame?“ küsis Kalev Aas. Ka teised elanikud tõdesid, et suurte tükkidena kukkuv krohv on ohtlik. „Võõrale kinnisvarale vald minna ei saa. Lihtsustatud kujul saab ettekirjutuse teha, kui piirded on panemata, et keegi ei saaks hoonesse siseneda,“ märkis Aare Olgo. Ühiselt jõuti tõdemuseni, et kiiremas korras tuleb hoonete omanik üles leida.
KERTTU-KADI VANAMB
