Ometi tulevad valimistulemust nähes sageli esile mitmesugused küsimused ? kuidas see küll nii läks, kas rahvas ikka teadis, kelle poolt ta hääletas, kas valijad ei mõelnud? Jne.
Valimisperiood on tavaliselt täidetud mitmekülgsete ja huvitavate (rahvalike/populistlike) lubadustega. Lubaduste üheks eesmärgiks on ju olla, piltlikult öeldes, ussiga konks kala jaoks. Tuleb öelda seda, mida rahvas tahab kuulda.
Mida külvad, seda lõikad
Kuid teisalt on ka valijad võtnud omaks teatud käitumisharjumuse, kuna alati küsitakse valitava käest, et mida ta lubab, kui võimule saab. Ja lubatakse ikka head ja paremat, olgu siis kõhutäis süüa või kohta, kus keiser jala käib. Ning siis valitaksegi.
On ikka nii, et valimistel on võitjad (muuseas, võitja on vanakreeka keeles viktor, millest on tuletatud inimese nimigi) ja kaotajad. Mõne kuu tagused ajalooks muutunud sündmused Jõgeva linnas näitavad selgelt, et kaotus ei pruugi sugugi kujuneda ka tegelikuks kaotuseks ja vastupidi ? võit ei tähenda siiski võitu. Seda tasub alati meeles pidada nii võitjatel kui kaotajatel.
Elu piirjooned seatakse igikestvate reeglite poolt. Üks maailma ajalugu enim mõjutanud mees, Naatsareti Jeesus, on öelnud kaks olulist tõde: mida sa külvad, seda ka lõikad ning tehke teistele sedasama, mida tahate, et teilegi tehakse. Need reeglid kehtivad poliitikaski.
Ja ongi nüüd hea küsida ? mille põhjal langetavad valijad oma otsustused? Tundub, et alati ei olegi määrajaks lubadused, vaid hoopis mingid teised ?asjad?, nagu näiteks mälu, õiglustunne, mõtlemine, usaldus vms.
Pidupäevad tähendavad tihtipeale uut algust. Vana on kättesaamatult möödas ja uued võimalused terendavad ees. Valimised annavad poliitikutele võimaluse keerata uue (puhta) lehekülje. Charles Handy, üks tunnustatumaid tippjuhte maailmas, mitmete juhtimisalaste raamatute autor ja London Business School`i ärijuhtimise professor on öelnud, et kui te ei tunnista oma eksimusi, ei avasta te ka oma tugevaid külgi.
Vigu suudab tunnistada vaid tugev ja küps isiksus. Maailma ajalukku tagasi vaadates paljude sündmuste näitel võib öelda, et möödalaskmisi tehakse tavaliselt nii võitjate kui kaotajate poolel, selle vahega, et võitjate üle ei mõisteta kohut.
Riigimehelik käitumine eeldab ausust iseenda vastu ja julgust tunnistada mineviku vigu ning osutada lugupidamist teistele. See vabastab ja loob tingimused uuele algusele. Ühes väikeses omavalitsuses on ääretult oluline mõista, et erinevate ideede ja poliitiliste jõudude viljakas koostöö tagab edu kõigile. Ärimaailmas on üha enam oluliseks saanud võidan-võidad mudel võidan-kaotad asemel. Valijad ootavad poliitikutelt sellise suhtumismalli rakendamist, milles otsuste ja tegevuste tulemusel võidavad kõik osapooled ? nii rahvas, opositsioon kui koalitsioon.
Nüüd tuleb võtta vastutus
Veel kord ärimaailma reeglite juurde. Seal, kus kaasaegsete lähenemiste järgi seatakse esikohale inimene erinevate ?taktikate? asemel ? klient, töötaja/omanik, partner, ja rõhutatakse seeläbi inimlikku mõõdet rahamaailmas, saavutatakse pikaajaline püsiv edu. Sellised printsiibid kehtivad igas valdkonnas ning loomulikult ka kohaliku omavalitsuse juhtimisel.
Nii on valimised läbi saanud. Ja nüüd tuleb võtta vastutus, tegelikult pigem täita oma lubadus vastutada. Charles Handy, kõneldes vastutusest, leiab, et seda on kahte tüüpi. Esimest tüüpi vastutus on meie kohustus mitte teha vigu, teist tüüpi vastutus aga ülesanne teha kõike paremini, kui seniste arusaamade kohaselt võimalik oli.
Just sellist viimast sorti vastutuse võtmist oodatakse pärast valimisi. Ning jääb vaid uskuda, et selle tulemusel muutub elu tõepoolest paremaks.
Margus Kask,
vaimulik
