Vaba tahe on tugevaim kaitsetahe

Möödunud reedel tähistas Kaitseliit 94. ja Naiskodukaitse Jõgeva ringkond 20. aastapäeva. Sel puhul toimus Põltsamaa kultuurikeskuses pidulik vastuvõtt maakonna tublimatele kaitseliitlastele ning naiskodukaitsjatele, kus tänati parimaid ning kus andsid tõotuse ka uued Kaitseliidu liikmed.

Kaitseliidu Jõgeva maleva pealiku, major Mati Kuusvere sõnul on Kaitseliidus inimene alati tähtsal kohal olnud. Kaitseliit on olnud kodu kaitsel ka sellistel hetkedel, kui selleks otsest käsku antud pole. Jõgeva malev on aja jooksul kasvanud ning peagi võetakse vastu 600. liige. Samas on tähtis ka maleva kui kogukonna areng.

“Kaitseliidus moodustavad kogukonna ühtsete väärtushinnangute ja kohusetundega inimesed. See on kogukond, kus teatakse ja tuntakse oma inimesi ning kus kõik saavad anda võimetekohase panus organisatsiooni arengusse ja püstitatud ülesannete täitmisse,” rääkis Kuusvere. 

Ootused kooskõlas võimalustega

Malev peab vastama liikmete ootustele, ent samas ei saa see vastata kõigile ootustele, vaid ootused peavad olema kooskõlas võimalustega. Aja jooksul on Jõgeva maleva struktuuris tehtud ka teatud muudatusi, näiteks mindi varasemalt neljalt allüksuselt üle kolmele. Kaitseliidu Jõgeva malevasse on naasnud mitmeid tublisid mehi, ent sellegipoolest on täitmata veel mõned võtmekohad: staabiülem, tagalaülem ja relvur. Mati Kuusvere tõdes, et paraku on samasugused kaadriprobleemid ka teistes Kaitseliidu malevates ning Eesti Kaitseväeski.

Vaatamata Kaitseliidu Jõgeva maleva hõredale komplekteeritusele, on staap suutnud enamiku püstitatud ülesannetest siiski täita. Avatud kursustena on läbi viidud kuulipilduri, tankitõrjuja, talvesõduri ja sissi kursused. Maleva staabiga on osaletud kaitseväe suurõppusel “Kevadtorm,” jätkunud on mitmed allüksuste kursused ning alustatud on autojuhikursustega.

Kuusvere tõi eraldi välja Torma üksikkompanii ja Põltsamaa üksikkompanii lahingulaagri, mille planeerisid ja viisid läbi vabatahtlikud. “Seda pole malevas ammu olnud,” lausus ta.

Ehkki Jõgeva maakonnas on taas võimalus laskeharjutusi läbi viia, võtab harjumuste ja oskuse taastamine aega. Varustust jätkub, ent samas on ikkagi puudu spetsiaalsest rõivastusest ja seadmetest. Autoparkki on vahepeal vanemaks saanud, ent samas on autosid rohkem, kui jätkub nende rooli väljaõpetatud juhte. Kinnisvara poole pealtki on olnud väikesi võite. Siimusti lasketiiru kinnistu on nüüdseks antud mittetulundusühingu käsutusse.

Kui Torma üksikkompanii ruumide suhtes pole veel selgust, siis Põltsamaa üksikkompanii ruumide rentimisele ollakse juba suhteliselt lähedal. Peaaegu müstiliseks kujunenud Jõgeva maleva uus staabihoonega on jõutud projekteerimisetappi. Milline see hoone täpsemalt tuleb ja millal valmib, pole siiski veel teada, kuid kindel on, et keerulise rahalise olukorra tõttu on hoone projekt esialgu kavandatust  poole väiksem. Kindlasti tuleb hoonesse 50-meetrine siselasketiir.

Tänavu suvel Pärnus peetud võiduparaadil tõid seda kommenteerinud reporterid välja Kaitseliidu Jõgeva maleva erilisuse, mis seisneb Kirna õppekeskuse olemasolus ning oma orkestris. “Orkester on andnud maleva pidulikele sündmustele tegeliku sära,” kinnitas ka Mati Kuusvere. Kirna õppekeskus on muutunud populaarseks väljaõppekohaks mitte ainult Kaitseliidule, vaid ka meie kaitseväele. Kevadel ja sügisel on seal väljaõpet soovivaid inimesi rohkem,  kui on selleks loodud kohti. 

Naiskodukaitsjad ootavad uusi liikmeid

Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kiitis ka Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna naisi, tõdedes, et nad on olnud tublid. Ta kinkis lillekimbu Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna pealikule Maris Mäeotsale.

Mäeotsa sõnul on nad suutnud ringkonnana areneda juba märkimisväärse aja jooksul. 28. oktoobril täitus Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna taasloomisest 20 aastat. Jõgeva ringkonna üks asutajatest on tänaseni sellele organisatsioonile truuks jäänud. Maris Mäeotsa sõnul on organisatsiooni tegevuses ja elus nii mõndagi muutunud –  nii juhid, vormid kui paberimajandus. Kuid inimesed ja riigikaitsetahe on jäänud.

Jõgevamaal on naiskodukaitse organisatsiooni juhtinud Aive Kivioja, Imbi Targama, Tiina Suur, Riina Kink, Angela Timusk ja Ülle Vohla. Maris Mäeotsa sõnul on ei kasva naiskodukaitse Jõgeva ringkonna liikmete arv nii kiiresti nagu ta seda sooviks. Samas on ju nii, et lapsed ei küsi, millal sündida, ka töökoht võib viia inimesed Jõgevamaalt eemale. Maris Mäeotsa sõnul on  temalgi vahel tahtmine võtta puhas paberileht ja kirjutada sinna üks soovialaldus koos oma allkirjaga. Aga kohusetunne ning kaitsetahe ei luba tal seda teha.

Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna esinaise sõnul tuleb eestlasele mitteomaselt õppida ka inimesi kiitma. Jõgeva ringkond saavutas tänavu esimese koha välitoitlustuse võitluses. Sellel võistlusel esindasid Jõgevamaad Riina Kink, Kirly Kadastik ja Dea Laugmaa. Naiskodukaitsjad on mitmel pool kogukonna alustalaks, sest aitavad korraldada kogukonnale suunatud üritusi – isadepäeva või moevõistlust, samuti aidatakse 1. septembril lastel turvaliselt kooli minna.

Praegu on liikmeid  126, kuid Maris Mäeotsa soovib organisatsiooni liikmeskonnale veelgi kiiremat kasvu. 

Vabadusvõitlejate traditsioonide jätkaja

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev lausus, et ainult üheskoos oma kodumaad armastades ja seda üles ehitades saame elada vabalt omal maal. Maavanema sõnul on tal hea meel näha nii suurel hulgal kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid ja noorteorganisatsioonide liikmeid igal aastal võidupüha paraadil.

Eelmisel aastal marssisid kaitseliitlased Peipsi ääres Mustvees, tänavu Põltsamaal ning järgmisel aastal maakonnakeskuses Jõgeval.

Kaitseliitlastele tervitusi toonud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Jõgevamaa Vabadusvõitlejate Ühenduse esimees Arnold Kull ütles, et kaitseliit on aastate jooksul läbi teinud tohutu arengu. Arnold Kulli sõnul on Jõgevamaa kaitseliitlased olnud maakonna vabadusvõitlejate traditsioonide jätkajad.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus