Teinegi “maailmarändur” kodus tagasi

Mäletatavasti tekitas oktoobri lõpus maha sadanud lumi inimeste hulgas võrdlemisi palju segadust, kuid ei jätnud puutumata ka loomarahvast. Elistvere loomapargi ilvesteaias murdus puu ja lõhkus piirde, kehutades kolme kaslast kodu hülgama ja seiklusi otsima.

Et tegemist polnud vabaduses sündinud ilvestega, olid loomapargi töötajad veendunud, et jooksikud leiavad peagi kodutee, sest pole ju harjunud endale ise ninaesist muretsema. Nii alalhoidlik oli vaid üks neist, minnes kastpüünisesse toidu järele. Loomapargi juhataja Sirje Sauli sõnul oli kiiresti “söögile ja seebile” naasnu ilmselt ise ka selle saatusepöördega rahul ja sugulased-aedikukaaslased võtsid ta rahumeeli oma seltsi tagasi. 

Tahaks koju, aga…

Keerulisemaks kujunesid kahe ülejäänud hiigelkassi eksirännakud. Kaugele nad loomapargist ei läinud, kuid kätte end kah ei andnud. Ikka nägi üks või teine sealkandis liikuja autoaknast sabaotsa või vurrupaari, kuid püünisekasti toidu järele ei mindud – ju ei näpistanud nälg piisavalt.

Möödunud reedel anti aga loomaparki teada, et Luua-Palamuse tee ääres võsas istub ilves mis ilves, ja õige kurva moega teine.

“Selle poolest läks hästi, et teade tuli sellisel kellaajal, kui veel valget aega jagus. Läksime asja uurima ja rändur oligi sama koha peal, kuigi mitmed teda juba uudistamas ja pildistamas olid käinud. Liiga näljane ta ilmselt ei olnud, sest sealsamas kraavis oli üks kass autorataste all oma otsa leidnud, aga meie ilves seda küll söödavaks ei pidanud. Või ei tulnud ta selle peale, kuidas nii karvase ümbrise seest liha kätte saab,” rääkis Sirje Saul.

Suts uinutipüssist tegi redutaja kaasakorjamise lihtsaks ja kui kodus äratussüst tehtud, toibus loom tema sõnul õige pea ja kõndis tuikudes oma aedikusse, kus seltskond “kadunud poja” rahumeelselt tagasi võttis.

Ehk ei jää kaks kolmandata 

“Sõbrad jälle koos, pole üldse hullu!” kinnitas loomapargi juhataja, lisades, et muidugi loodetakse kolmaski seikleja koju tuua.

Tedagi on siin-seal nähtud, viimati on tulnud teateid Sääritsa küla kandist. Seega pole loom kaugele läinud ja ilmselt tahaks ka oma harjunud elukorralduse juurde tagasi pöörduda.

“Oleks tõesti armas, kui inimesed meile teada annaksid, kui ilvest näevad. Helistada võib numbril 1313, kust info loomaparki kohe edastatakse, aga loogiline on ka, et keegi ümbruskonnas sageli liikujatest ikka kedagi tunneb, kes loomapargis töötab. Loodame, et meie kolmaski  “kiisu” tähelepanelike ja abivalmis loomasõprade abiga hiljemalt jõuluks koju jõuab,” ütles Sirje Saul.

i

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus