Tänavu saime lehekuus tunda nii kuuma kui külma. Kuni 7. maini oli ilm tavapärasest nelja kuni seitsme kraadi võrra külmem. Hommikuti oli rohi hallast valge ja veeloigud jääga kaetud. Kõige külmem oli 7. mai varahommik, kui õhus langes termomeetri näit alla -5 kraadi ja rohu kohal -11,5 kraadini.
Maksimaalsed õhutemperatuurid jäid kuu esimestel päevadel 6 kuni 10 kraadi piiresse, ööpäeva keskmine alla viie kraadi. Mõnel päeval sadas vihma hulka tahkeid sademeid (lörtsi, lumekruupe).
Sadu muutis põllud pehmeks
8. kuupäevast ilm veidi soojenes. Sadas rohkesti. Kuue päevaga tuli vihma Jõgeva meteoroloogiajaama järgi 43 mm, kusjuures 13. mai ööpäevaseks sajuhulgaks mõõdeti 26 mm. Põllud muutusid pehmeks ja tööd seal olid takistatud.
Pilves taevaga lõppesid mõneks ajaks öökülmad, kuid sajuperioodi järel algasid uuesti. Külmakraade mõõdeti maapinna lähedal kuu keskpaiku kolmel ööl järjest (15.‑17. maini), kusjuures 16. mail langes õhutemperatuur miinusesse ka õhus.
18. maist muutus ilm südasuviselt soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis üle 15 kraadi ja püsis antud piirist kõrgemana üheksa päeva vältel.
Uus maikuu soojarekord
Maksimaalne õhutemperatuur oli Jõgeval 25 kraadist kõrgem 8 päeval, mis on uus rekord maikuu kohta 1922. aastast algavas vaatlusreas. 19. mail mõõdeti Jõgeval õhutemperatuuriks 30,5 °C ja see andis samuti uue rekordi senisesse vaatlusritta. Varasem lehekuu kuumarekord (30,0 °C) pärines siinkandis 1958. aastast.
Kuna ka ööd olid soojad, siis muutusid töö- ja eluruumid palavaiks ega jõudnud ka öö jooksul oluliselt jahtuda. Veekogudes läks vesi nii soojaks, et käidi ujumas. Kuumaperioodi ajal esines äikesevihmahoogusid ja rahesadu. Tugevamad sajud esinesid maakonnas 20.-21. ja 25.-26. mail.
Kuu lõpp tõi jahedad ilmad
Kuu viimased viis päeva olid pilves ja jahedad. Viimase nädala kõige jahedamal päeval, 28. mail, ei tõusnud kogu päeva jooksul õhutemperatuur üle 10 kraadi. Külmatunnet lisas veelgi põhjakaarest puhunud tuul. Samas hoidis pilvine taevas ja õhu liikumine ära tugeva jahtumise maapinna lähedal, öökülma tekkimise. Aeg-ajalt tibutas vihma, kuid sajuhulgad olid väiksed ja muld jäi kuivaks.
Kokkuvõttes oli maikuu keskmise õhutemperatuuri järgi tavapärasest ühe kraadi võrra soojem. Vihma tuli Jõgeva ümbruses 64-76 mm, mis moodustab normist 130-155 protsenti.
Taimede areng oli mai alguses tavapärasest 1-2 nädala võrra ees. Mai alguse jahedusega arenesid taimed aeglaselt ja edumaa vähenes. Näiteks vaher ja pärn läksid lehte tavalisele lähedasel ajal. Kuu teise poole kuumade päevadega oli areng väga kiire. Õunapuude õitseaeg jäi lühikeseks. Mai viimaste päevade jahedus pidurdas uuesti arengutempot. Kuu lõpu seisuga oli kogunenud efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure Jõgeval kevadest alates 326 kraadi, mis on 1922.-2013. aasta keskmisest ligi 100 kraadi võrra enam ja viimase 30 aasta keskmisest 60 kraadi võrra rohkem, mis looduse arengus vastab 11- ja seitsmepäevasele edumaale.
Juuni toob sooja
Milline on olnud jaanikuu ilm Jõgeva 1922.-2013. aasta andmetel? Keskmine õhutemperatuur tõuseb kuu alguse 13 kraadilt kuu lõpuks üle 15 kraadi. Kuu alguses pole öökülmad maapinna lähedal haruldased. Minimaalseks õhutemperatuuriks on juunis mõõdetud -3,0 °C (1941. aastal). Viimati esines õhus öökülma juunis 2001. aastal (1. juunil). Absoluutseks maksimaalseks õhutemperatuuriks on jaanikuus registreeritud 30,9 °C (1968. aastal), kusjuures maksimaalne õhutemperatuur on tõusnud üle 30 kraadi juunis viimase 92 aasta jooksul üheksal korral.
Kuu sademete summa on kõikunud viimase 92 aasta jooksul 9 millimeetrist (1992. aastal) kuni 192 millimeetrini (1998. aastal), kusjuures keskmisena on kuu jooksul sadanud 67 mm.
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
