Tabivere vald on liitumise asjus äraootaval seisukohal

Kui paljudes omavalitsustes on praegu üheks kuumemaks teemaks, millega tegeldakse, haldusreformiga seonduv, siis Tabivere vallas on selles osas aeg hetkeks maha võetud: oodatakse kahe liitumiskõnelustele kutsutud omavalitsuse vastust ning seda, millise otsuse teeb haldusreformiseaduse kohta riigikohus.


Tabivere vald tegi algul haldusreformi alast koostööd ka Peipsi suunda jäävate omavalitsustega, ent nüüdseks on valitud kindlalt Tartu suund. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamise ettepaneku on Tabivere teinud neljale Tartumaa omavalitsusele: Tartu, Puhja, Tähtvere ja Laeva vallale. Tartu ja Tähtvere on oma “ei” juba öelnud ja samasugune vastus tuleb ilmselt ka Puhjalt ja Laevalt.

“Volikogu istungid on mõlemas vallas tegelikult juba toimunud ja otsused tehtud, ainult ametlikud vastused pole veel meieni jõudnud,” ütles Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp.

Tema sõnul Tabivere vald praegu kellegagi liitumise nimel väga innukalt ei tegutsegi, vaid ootab kõigepealt kahelt vallalt ametlikud vastused ära. Oodatakse ka seda, millise otsuse teeb haldusreformi seaduse suhtes riigikohus: väike Kõpu vald Viljandimaalt on teatavasti haldusreformi seaduse riigikohtus vaidlustanud.

Küsisin vallavanemalt, kas ta teab, miks Tartu ja Tähtvere vald nende läbirääkimiskutsest ära ütlesid.

“Peapõhjus on ilmselt see, et Tartu, Puhja, Tähtvere ja Laeva vald saavad nelja peale 12 000 elanikku täis ning sellest neile piisab. Kui nad kõigile jah ütleksid, kes nendega ühineda tahaksid, siis läheks uue omavalitsuse piir Peipsini välja ning elanikke hakkaks seal olema 25-30 tuhat. Ning seda oleks juba liiga palju,” ütles Tarmo Raudsepp. “On muidugi ka võimalik, et meil äraütlejate silmis mingi “viga” küljes on, aga selle kohta peaks siis juba nende käest selgitust küsima.”

Rahva tahe määrav

Vallavanema sõnul on Tabiveres tõsiselt mõeldud sellele, et juhul, kui ühtegi jaatavat vastust ei tule, siis võiks lasta end riigil Tartu suunal sundliita. Aga mis saab siis, kui liidetakse teisele poole?

“Siis ei saa keegi vähemalt öelda, et meie ise oleme sellise otsuse teinud,” ütles vallavanem muiates.

Tema sõnul kulgevad kõik Tabivere valla rahva liikumised Tartu suunas: seal on töökohad, koolid, kaubandus, meelelahutus ja kõik muu. Ka mai algul vallas läbi viidud rahvaküsitlus näitas, et 90 protsenti valla inimesi peab loogilisemaks Tartu-suunalist ühinemist.

“Me ei saa teises suunas töötada, sest siis läheksime vastuollu rahva tahtega. Minul kui Jõgevamaal kasvanud inimesel pole seda lihtne öelda, aga nii see paraku on, et Tartu suund on meie jaoks palju olulisem. Ka riigihalduse minister Arto Aas avaldas nädal tagasi Tartumaal Rahingel toimunud haldusreformi teemalises ümarlauas arvamust, et Tabivere liitumine on loogilisem Tartu poole,” kinnitas Tarmo Raudsepp. “Eks me pea siis nüüd arutama, mida edasi teha. Samas polekski me võib-olla väga kurvad, kui me päris üksi jääksime.”

Vallavanema sõnul on praegu Tabivere vallas küll 2238 elanikku, ent kui arvestada, et viimastel aastatel on omavalitsusse vähehaaval, aga järjekindlalt inimesi juurde tulema hakanud, siis võib see arv juba mõne aasta pärast märgatavalt suurem olla. Ka varasem elanike arvu langus oli Tabiveres väiksem kui mõnedes teistes Jõgevamaa omavalitsustes.

Tartu mõju

“Tartu linna mõju on siin täiesti ilmne. Me ei kuulu küll Tartu linnale lähimasse, nn kuldsesse ringi, ent sellest järgmisse kindlasti. Loomulik iive on meil olnud negatiivne, aga rände tulemusena tiksub kogu aeg väike pluss. Tõsi, möödunud aastal oli ka sündide arv päris rõõmustav,” ütles Tarmo Raudsepp. “See jutt, mis mujal räägitakse, et õpilaste arv koolides väheneb drastiliselt, on meile päris võõras. Meie koolidesse tuleb lapsi pigem juurde. Maarja põhikoolis on praeguse seisuga 71 õpilast, aga viie aasta pärast ilmselt juba 80-85. Tabivere põhikoolis tõotab laste arv sama aja jooksul tõusta 126lt 150-160 peale, sest koolieelikute aastakäigud on meil arvukad. Noored pered kolivad linnast maale ja selle protsessi mõju ulatub vähemasti Tartu ümbruses üha kaugemale.”

Tarmo Raudsepa arvates on haldusreform eelkõige ülevalt poolt peale surutud nähtus: ta ei usu, et näiteks Tartu- ja Jõgevamaal keegi sundliitmise hirmuta kellegagi liituda sooviks.

Ka on haldusreformi puhul liiga suurt tähtsust omistatud elanike arvule. Vallarahva elukvaliteet sõltub Raudsepa arvates ikka valla juhtimisest, mitte elanike arvust. Samas on tal on tekkinud küsimus, kui palju inimeste elu haldusreformi tagajärjel üldse muutub. Aadress küll, aga mis veel?

“Juhtub siis mis juhtub, kindel on see, et nüüd ja edaspidi on Tabivere rahvamaja juurest Tartu Raekoja platsile 24 kilomeetrit ja seda asjaolu ei muuda ükski reform,” kinnitas Tarmo Raudsepp.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus