Töö noorte vaba aja sisustamise nimel on Tabiveres aastate jooksul tõusude ja mõõnadega kulgenud. Pole leitud õiget tegutsemispaika ja on tulnud ette muidki komistuskive, nüüd aga paistab, et jää on tõepoolest liikuma pääsenud.
Juba üsna mitu hooaega on tasapisi askeldatud vabaajakeskuses ja tänavu tundub, et seal puhuma hakanud optimistlikud ja reipad tuuled lükkavad noorte seltsielule tõelise hoo sisse.
Nii armas kirjavahetus!
Kui Tabivere rahvamaja juhataja Triinu Täpsi hiljuti rõõmsa uudisega lagedale tuli, et noortekeskus sai kingiks kaks Apple arvutit, ei osanudki sellest väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, aga kinke kohapeale kaema minnes selgus, et lisaks neile populaarseile imemasinaile, leiab majas veel väga palju uut ja rõõmustavat.
Noortekeskuse eestvedaja Gerli Neeme võttis selle töö enda kanda alles aasta alguses, kui eelmine töötaja lapsepuhkusele jäi, kuid juba on ta jõudnud välja tulla mitme värske ja julge ideega, mis “vägisi” teostuma kipuvad!
Kuidas siis juhtus, et ühes noortekeskuse käsutuses olevast kahest toast troonivad laudadel tõeliselt moodsad ja atraktiivsed arvutid?
“Hakkasime Gerliga arutama, et lastele oleks siia midagi kaasaegsemat vaja. Paberist, pliiatsitest ja pusledest tõepoolest ei piisa, et nad siin käima hakkaksid. Mina pakkusin välja, et küsiks mõnest firmast vanu, aga veel töökorras arvuteid, aga Gerli arvas, et proovime ikka midagi uuemat ja ilusamat saada, ja hakkas kohe netist otsima,” rääkis Triinu.
“Kui leidsin Tallinna firma IM Arvutid kontaktid, siis kohe tundsin, et pean just neile kirjutama ja oma palvega lagedale tulema,” ütles Gerli, kinnitades, et valik oli tõesti õige. Peagi tuli arvutifirmast vastus, kus paluti täpsemalt põhjendada, miks abi tarvis. “Kirjeldasin Tabivere asulat ja seda, kuidas lastel ja noortel siin vaba aja veetmisega probleeme on, et longitakse aleviku vahel, aga noortekeskusse, kus küll soe ja valge, pikalt pidama ei jääda, sest igav hakkab. Ikka kõnnitakse, kõrvaklapid peas, küla vahel, raudteejaamas, poodide ees. Vastused, mis Tallinnast tulid, olid hästi sõbralikud, lubati meie peale mõelda,” jagas Gerli muljeid kirjavahetusest. “See oli minu arvates väga armas, et kui töötaja, kes meiega suhtles, kusagil välislähetuses oli ja tükk aega ei vastanud, siis tuli mõne aja pärast kiri, et me ei ole teid unustanud, Tabivere. Ja paar nädalat tagasi oligi auto ukse ees, Apple arvutid toodi meile otse tuppa – ainult aitähi eest! Oleme IM arvutifirmale äärmiselt tänulikud!” rõhutas ka Triinu.
Ärgu olgu sul sada eurot…
Nii Gerli kui Triinu tunnistasid, et nii peent tehnikat näevad nemad esimest korda, ja viskasid nalja, et on lastele lausa kadedad. Kingisaajate teravad silmad ja väledad näpud on muidugi kõik mängud ja võimalused arvutitest üles leidnud, ja neid kasutatakse hoolega. Muu hulgas saab end ja sõpru pildistada ja filmida, loomulikult muusikat kuulata jne. Nii mõnigi kasutab võimalust siin oma koolitöid teha.
Hakkas silma, et noorte käsutuses olevates tubades on muutusi palju enam. Ruumid on hubasemad ja korras, joonistusvihikud ja pliiatsid ei vedele enam laudadel-toolidel, vaid on kenasti kappides ja riiulitel. “Korralagedust ma ei salli!” toonitas Gerli.
Sama kehtib ka joogi- ja söögimajanduse kohta. Noorel rahval on võimalik endale teed keeta ja ka kiirnuudlite kuumutamine pole keelatud, tingimusel muidugi, et kõik jäljed enda tagant koristatakse. Kartulikrõpsud ja päevalilleseemned on tabu, sest tekitavad liiga palju prahti, samas said kõik vastlapäeval moosi ja vahukoorega kuklitest kõhu täis ja teinekord küpsetatakse koos kookigi – ahi on olemas.
Ühte toanurka oli tekkinud luksuslik diivan, kust see pärit? “Tartust, ikka tänu Facebookile, mida hoolega jälgida tuleb,” naeris Triinu. “Keegi pakkus, leppisime aja kokku, palusin elukaaslasel koos sõbraga see sõit teha – ja olemas!”
Tänu avatud ja aktiivsele suhtlemisele on Gerli ja Triinu leidnud muidki võimalusi, kuidas kõhna rahakotiga palju kasulikku ja rõõmustavat korda saata. Juba on käidud Tartu Millis pannkoogijahu järel, et lastekaitsepäev külluslik tuleks, juba on räägitud õmblusfirmaga kangajääkidest, et tüdrukud õmmeldes kätt proovida saaksid, ja peagi on kavas loovusringis glasuurplaatidest mosaiiki meisterdada, mille tarvis ehitusfirmadega “plaani peeti”.
Ilmselgelt peab kõnekäänd, mis meil juba rublaajal sageli kasutusel oli, paika ka täna. Ärgu olgu sul sada eurot, aga olgu sul sada sõpra!
Koostöö toob edu ja rõõmu
Nagu kogu eelnenud loost nähtub, teevad rahvamaja juhataja ja noortejuht tihedat ja sõbralikku koostööd, sestap kõik rõõmsalt laabubki. Ühisel nõul ja jõul viiakse igal ülejärgmisel neljapäeval läbi noortekeskuse loovusringi tööd, ja kui rahvamaja aeg-ajalt õpitubasid korraldab, on Triinule abiks ka Gerli.
Ei saa põrmugi väita, et meie “itipõlvkonna” lapsed meisterdamise ja kunstitööde vastu huvi ei tunne. Jõulukuul valmisid pühadekaardid ja kuuseehted, äsja punuti suure hasardiga sõbrapaelu. Ja juba järgmisel nädalal saab mässata keraamiliste plaatide, vuugitäite ja liimiga…
Info väärt arvutitest liigub koolis suust suhu. Kui neid uudistama ja tarvitama tuldud, lüüakse meelsamini kaasa ka muudes ettevõtmistes.
KAIE NÕLVAK
