Sügised on Kabli linnujaamas kiired – tegemist jagub linnumeestele kogu ööpäevaks. On rändeaeg.
iii
Sügisene linnuränne tähendab Kabli linnujaama inimestele kibedat tööaega, sest kõik linnujaama 15 meetri kõrgusse mõrdpüünisesse ning metsa ja roostikku üles seatud võrkudesse sattunud tiivulised peavad rõngad jalga ja mõõdetud-kaalutud saama. Et linnud rändamis- ja liikumiskihus kellaaegadest ei küsi, siis tuleb ornitoloogidel valves olla 24 tundi ööpäevas ja püünistesse sattunud tiivulised võimalikult kiiresti vabastada.
Odavaim moodus muutustest aimu saada
Uudistajatele tundus nädala eest kolmapäeval, et linnujaama meeste meel on üsna rõõmus, sest varahommikul oli rõnga jalga saanud juba üle 200 linnu. Sel hommikul läks linnumees Meelis Leivitsa sõnul Kablist üle pöialpoiste suurem seltskond.
Noore mehe hinnangul on kõige tihedama rände ajal Kabli linnujaamas rõngastatud päevas umbes 1000 lindu.
Kui linnumehi kuulata ja linnuhuviliste listi lugeda, siis tundubki, et pigem kõnelevad linnuinimesed omavahel veidi salapärastest “minekutest” kui üldisema kõlaga “rändest”. Aga vahel paistab nende vaimustust siiralt jagades, et tegu on hoopis orienteerumisvõistlusega, kus osalised ise kehtiva edetabeliga suurt kursis ei ole.
Rõngastamist ja linnu-uurimist peetakse kõige muuga võrreldes üheks odavamaks mooduseks, kuidas keskkonnaseisundi muutustest aimu saada. Et linnurõngastamisel koostatud andmeread Kablis aastakümnete taha ulatuvad, siis saab nende põhjal anda hinnanguid ka lindude arvu muutuste jälgimiseks ehk monitooringuks.
Näiteks on viimase 25 aasta jooksul oluliselt vähenenud musttihase rändeaegne arvukus. See liik aga vajab pesitsemiseks vanu okasmetsi. Siit võib juba igaüks järelduse teha, miks neid linde varasemast vähem on.
Kabli linnujaam alustas tegutsemist 1969. aastal, kui Nigula Looduskaitseala direktori Henn Vilbaste eestvedamisel ehitati esimene Helgolandi-tüüpi mõrdpüünis, mida hiljem suurendati. Töös on mõrd augusti lõpust kuni novembri alguseni, samal ajal püütakse linde ka loorvõrkudega.
Tänavukevadistel rändlinnupäevadel 9. ja 10. mail kutsus keskkonnaameti juhtivspetsialist Agu Leivits huvilisi sügisese rände ajal Kablisse tagasi.
“Meil käib sügiseti linnujaamas palju koolilapsi. Õpetajad helistavad ette ja lepivad aja kokku,” ütles tuntud linnumees.
Linnujaama sattunud huvilistel on võimalik kohapeal kuulata linnumeeste juttu ja kaasa elada näiteks sellele, kuidas tiivulisi rännumehi torbikusse pannakse ning siis kaalule tõstetakse. Kuidas mõõdetakse suleliste tiivapikkust ja rasvapolstri paksust.
Viimase uurimiseks puhuvad ornitoloogid linnu kõhualustele sulgedele, et hingeõhk suled laiali „harutaks”.. Kui kõhu- või kurgualune nahk on kollast värvi, on lind hästi rasvunud. Oktoobri esimesel täisnädalal püütud lindudel rasvakiht praktiliselt puudus. Vähemasti neil isenditel, kelle mõõtmisi huvilised 7. oktoobril kõrvalt jälgida said.
Jaamas valves olev ornitoloog kirjutab linnujaama päevikusse iga tiivulise kohta terve rea andmeid. Esmalt kuupäev ja püüdmise tund, millele lisaks tuleb märkida ka püüdmise koht (võrgu asukoht). Edasi on enam-vähem aimatav: liik, sugu, tiivapikkus, kaal, rõngastaja nimi ning vajadusel kommentaar.
Linnu vanust määratakse sulgimistunnuste alusel. Nii osutas Meelis Leivits näiteks ühe suur-kirjurähni pealaele ja kuklale ning ütles seda veidi uurides enesestmõistetavalt, et tegu on isase noorlinnuga. Uudistajad noogutasid ega öelnud midagi. Mõtlesid ainult, et kõrvaltvaatajale tundub Kabli linnumeeste töö üsna lihtne. On siiski üks tingimus: väga paljusid erinevaid linde tuleb väga hästi tunda.
iii
KADRI PULK
