|
|
Jõgeva külje all Linnamäe krossirajal võis möödunud ja ülemöödunud nädalal näha tiirutamas omapärast järelhaagisega roomikmasinat. Võidu krossirajal sedakorda ei sõidetud, vaid tehti hoopis trenni: Jõgeva päästekomando mehed harjutasid mullu saadud tubli abilise, bandvagen’iga sõitmist. |
Bandvagen’id olid algselt kasutuses Rootsi sõjaväes. Hiljem levisid need sealt tsiviilkasutusse, sealhulgas päästevaldkonda. Eesti Päästeamet on soetanud endale kümme bandvagen’it (eestipäraselt võiks neid ehk roomiktransportöörideks nimetada). Neist kolm paiknevad Lõuna päästekeskuse piirkonnas ning kolmest kaks asuvad omakorda Jõgeval. Ühel neist on taga varustuse, teisel inimeste vedamiseks mõeldud järelhaagis.
“Roomikmasinad on mõeldud raskesti läbitaval maastikul liikumiseks,” ütles Jõgeva päästekomando pealik Hannes Nigulas. “Kindlasti on neist suur abi metsatulekahju kustutamisel. Ent samasuguste masinatega abistati näiteks paar aastat tagasi ka Padaorus tuisuvangis olnuid.”
Tänu sellele, et bandvagen’i kõik neli linti (st ka haagise lindid) veavad, pääseb see tõesti läbi peaaegu igalt poolt. Mahakukkunud puud ja normaalse kõrgusega kännud pole sellele näiteks takistuseks, ka sügav lumi mitte. Madalamast veestki läheb masin rahulikult läbi, ent kui vesi juba uste alumise piirini tõuseb ja õhuvõtuavad uputada ähvardab, on targem mitte edasi minna.
Kaks roomiksõidukit on Jõgeval juba möödunud aasta juulist: üks neist toodi siia Elvast, teine Põlvast. Väljakutsel Jõgeva komando mehed nendega veel käinud pole, küll aga osalesid mullu septembris Rannal toimunud reostustõrje õppusel ning on teinud ka usinasti trenni. Varem harjutati näiteks Siimusti karjääris, nüüd siis Linnamäe krossirajal. Kui talvel treeniti lumel, siis nüüd lumeta pinnal: kummaski situatsioonis käitub masin ju erinevalt.
“Kõigil komando meestel on vaja n-ö õige masinatunnetus kätte saada, sest pole ju ette teada, kes neist roomiktransportööri rooli istuma peab, kui vastav väljakutse tuleb,” ütles Hannes Nigulas.
Füüsikaseadusi eirates
Nii sõidetigi treeningsõitudel krossiraja järskudest tõusudest ja laskumistest üles ja alla, tehti pöördeid tasasel pinnal ja kallakul jne. Kui koos fotograafiga ühe krossiraja ringi roomiktransportööri kabiinis kaasa tegime, jäi meile mulje, et järskudel tõusudel ja laskumistel rikub masin räigelt füüsikaseadusi: teoreetiliselt oleks see pidanud peaaegu püstloodis mäeseinalt alla pudenema, aga tegelikult läks ikka edasi. Ainult mootor kippus mõnikord välja surema.
“Bensiinimootoriga bandvagen’il, mis praegu siin on, võib mootor tõesti järskudel kallakutel välja surra, sest bensiin ei jõua mootorisse. Peame süsteemi veel natuke sättima. Teisel, diislikütusel töötaval roomikmasinal sellist probleemi pole,” ütles Hannes Nigulas.
Tema sõnul on varustuse vedamiseks mõeldud järelhaagis ehitatud Eestis. Sellele paigaldatud multilift-tõstuk aitab kiiresti peale tõsta kasti just sellise varustusega, mida konkreetsel sündmusel vaja. Metsatulekahju kustutamiseks on näiteks olemas kolm erinevat varustuskomplekti, millest valitakse vastavalt põlengu iseloomule sobivaim. Tulevikus tahetakse roomikmasinale hankida veel lisavarustust, nagu mootorsaag, puksiirköis, kanistrid tagavarabensiini jaoks, käsivalgustid jne. Siis ollakse paremini võimelised nii iseend kui ka teisi abistama.
Valvavad ja treenivad
Kummiroomikutega masin võib Hannes Nigulase sõnul 10-15 km kaugusele jäävasse õnnetuspaika veel ise kohale sõita, kaugemale on see mõistlik viia treileril. Ja vahemaad võivad kujuneda päris pikaks, sest Jõgeval seisvad masinad pole mõeldud sugugi ainult Jõgevamaal kasutamiseks, vaid peavad katma kogu Lõuna päästekeskuse teenistuspiirkonna vajadused.
“Saame nendega appi minna ka kaugemale,” ütles Jõgevamaa päästepiirkonna juhataja Jüri Alandi. “Ses mõttes ongi Jõgeva sellise tehnika paiknemiseks kohane, et siit ei jää kättesaamatusse kaugusse ka Pärnumaa või Ida-Virumaa, Võrumaa või Tallinna ümbrus.”
Siimusti krossirajal tegid päästemehed trenni kokkuleppel rada haldava Linnamäe krossiklubiga. Rada lubati kasutada tasuta.
“Tulnuks meil raja kasutamise eest maksta, poleks me saanudki seal trenni teha,” ütles Jüri Alandi ja lisas, et antud juhtum on hea näide sellest, kuidas kogukond riigistruktuurile appi tuleb.
Kui päästemehed Linnamäe krossirajal trenni tegid, seisid krossiraja parklas igaks juhuks valmis kustutus- ja paakauto. Trenni tegid nimelt parasjagu valves olevad mehed. Tulnuks sellel ajal väljakutse, oleksid mehed kohe masinatesse istunud ja õnnetuskohale sõitnud.
“Vabast ajast me mehi trenni tegema kutsuda ei saa, sest meil pole võimalik neile ületundide eest maksta,” ütles Hannes Nigulas. Jüri Alandi lisas, et Jõgeva komando mehed on tegelikult vägagi motiveeritud oma oskusi lihvima: kui nad roomikmasinate kasutamisega jänni jääksid, siis neid masinaid Jõgeval ei peetaks. Siis poleks aga Jõgeva komandol ka praegust 27-liikmelist koosseisu vaja, vaid piisaks veidi vähemast.
“Õpivad-harjutavad meie mehed tegelikult kogu aeg,” kinnitas komandopealik Hannes Nigulas. “Mõni aeg tagasi käisime hapralt jäält inimeste päästmist harjutamas, nüüd saame juba paadiga välja minna ja inimeste veest päästmist meelde tuletada. Neid oskusi pole ju vahepeal jälle tükk aega vaja läinud.”
i
RIINA MÄGI
