Laupäeval saadetakse Puurmanis ja esmaspäeval Põltsamaal jõulukuused pidulikult jõulumaale.
Laupäeval 7.jaanuaril lähevad jõulukuused Puurmani alevikus Ülejõe pargis esimest korda ühiselt jõulumaale. Puurmanis tegutseva, osaühingule Jõeoru kuuluva, kaupluse omanik Janek Kullamaa on varem mujal ühisel jõulukuuskede põletamisel viibinud ja talle selline üritus meeldis. Mehe sõnul plaanis ta ühist jõulukuuskede põletamist juba mitu aastat tagasi, aga ikka jäi see plaan erinevatel põhjustel katki. Nüüd loodab ta, et ehk tulevad ka Puurmani aleviku ja lähiümbruse inimesed ühiselt jõulukuuski ära saatma. Selline tegevus aitab ka sealsetes inimestes kogukonnatunnet süvendada.
Kullamaa ei oska arvata, kui palju inimesi esimest korda toimuvale jõulukuuskede põletamisele kokku tuleb, kuid loodab, et jõulukuuskede põletamine loob tõsise põhjuse kodunt välja minekuks.
Lossipagarist on tellitud sadakond maitsvat lihapirukat ja neile lisaks pakutakse ka puljongit. Suur lõke tehakse üles Puurmani Ülejõe pargis. Kullamaa sõnul on ju jõulukuused inimeste jaoks probleem, sest kuhu nad need kuused siis ikka panna saavad. Eramajades on tavaliselt võimalik jõulukuusk ahjus või kaminas ära põletada, korteri-inimestel niisugust võimalust ei ole. Varem olid Puurmani korterelamutel oma katlamajad, kus sai kuused ära põletada, tsentraalses katlamajas enam niisugust võimalust ei ole. Kaupluse juhatajalegi on silma jäänud, et mõnel pool vedelevad jõulukuused veel mitu kuud kortermajade ees. Ühine kuuskede põletamine aitab ka elukeskkonda puhtamana hoida.
Puurmanis korraldatav üritus on inimeste jaoks tasuta. Janek Kullamaa loodab, et ka ilm kuuskede põletamiseks soodne saab olema.
Põltsamaa korraldab lasteürituse
Põltsamaal on eelnevatel aastatel saanud jõulukuuskede põletamine teoks lauluväljaku territooriumil, kuid tänavu toimub see esmaspäeval 9. jaanuaril Sõpruse pargis. Põltsamaa kultuurikeskuse kunstilise juhi Vilve Pihti sõnul on Põltsamaa linnas küllalt suur eramajade osakaal ja inimesed saavad oma kuused ahjus, kaminas või katlas ära põletada. Kuid linnas on ka hulk kortermaju, mille elanike peale mõeldes selline üritus ellu kutsutigi.
Tänavu muudeti kuuskede põletamise asukohta, sest Põltsamaa lauluväljak on rendile antud ning rentnikelt ei saa ju nõuda, et nad lauluväljaku territooriumi lihtsalt kasutada annaksid. Jõulukuuskede põletamist on Põltsamaal korraldatud erinevatel nädalapäevadel. Nädalavahetusel toimunud ühisel kuuskede põletamisel on rohkem mõeldud perede peale, kuid tänavu otsustati korraldada see lasteaia laste peale mõeldes, kohale tulevad lapsed mõlemast Põltsamaa linna lasteaiast ja kohtuvad lõkke juures ka jõuluvanaga.
Vilve Piht soovitab inimestel kuused laupäeval või pühapäeval lõkkeplatsile toimetada. Et paljud viivad oma jõulukuuse kohale autoga, pannakse Sõpruse pargi parkimisplatsile üles lõkkeplatsi juurde suunavad viidad.
Jõgeval on tehtud tuleskulptuure
Jõgeva abilinnapea Asso Nettan lausus, et Jõgeva linna juhid pole sellel teemal aru pidanud, ent tema hinnangul tundub ühine jõulukuuskede põletamine päris huvitav idee olevat. Nettan ütles, et nägi isegi oma korterelamu prügikasti juurde viidud jõulukuuske. Abilinnapea märkis, et kui jõulukuuskede põletamine Jõgeva linnas korraldada ühise meeleoluka üritusena, oleks see tõsist kaalumist väärt ja selle teema võiks üles võtta käesoleva aasta lõpus. Nettan lisas, et ehkki jaanituld tehakse Jõgeval kultuurikeskuse pargis, siis kuuskede põletamiseks see ilmselt hea koht ei ole. Abilinnapea sõnul oleks täiesti vastuvõetav koht kuuskede põletamiseks kruusaauk, kus on varem ka tuleskulptuure tehtud.
Adavere vaba aja keskuse juhataja Evi Rohtla sõnul põletati Adaveres jõulukuuski viimati kolm-neli aastat tagasi. Siis oli see üritus suunatud just lasteaialastele. Nüüd on lasteaiale hangitud kunstkuused, sest päris kuused hakkasid tihti ohtralt okkaid maha poetama. Praeguseks on ka paljud adaverelased endale kunstkuused hankinud ja mõne üksiku kuuse pärast ei ole mõtet niisugust aktsiooni ette võtta. Ehkki on olnud juhuseid, kus keegi veel veebruari keskpaigas oma jõulukuuse rootsu vaba aja keskuse juurde platsile toob, kus neid varem põletati. Adaveres on hulk ahiküttega korterelamuid, mille elanikud saavad oma jõulukuuse tulekoldes ära põletada. Sellegi poolest võib jõulukuuski veel pikka aega peale aastavahetust kortermajade juures vedelemas näha. Vahel visatakse jõulukuusk lihtsalt rõdult alla ja sellega on kuuse omaniku jaoks kuusega seotud mured lõppenud. Isegi sellel ajal kui Adaveres veel ühine kuuskede põletamine toimus, neid sinna kuigi palju kokku tooma ei vaevutud.
Ettevõtmine peab olema vajalik
Torma abivallavanem Tõnu Uuna lausus, et Torma alevikus ta ühise jõulukuuskede põletamise järele vajadust ei näe. Tormas on enamikul korterelamutel oma kaltlamaja ja ilmselt on inimesed oma jõulukuused katelde all saanud ära põletada. Uunale pole ka kusagile vedelema jäänud jõulukuuski silma hakanud. Torma abivallavanemal pole midagi selle vastu, kui ühine jõulukuuskede põletamine vahva kogukondliku üritusena ka Tormas teoks saaks, selleks oleks aga tarvis aktiivset eestvedajat.
Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt lausus, et Sadalas ei näe tema vajadust ühise jõulukuuskede põletamise järele. Sadala külaelu eestvedeja sõnul kasutatakse seal jõulukuuskedelt saadud oksi lillepeenarde täiendavaks katmiseks. Ka Sadala rahvamaja jõulukuuse oksad on just sel eesmärgil kasutamist leidnud. Ka pole talle silma hakanud Sadala korterelamute juurde vedelema jäänud jõulukuused. Sadalas on mitmetel korterelamutel oma katlamaja ja ilmselt saavad kohalikud elanikud oma jõulukuuse seal ära põletada. Pille Tutt lausus, et kui Sadala rahval tekib soov jõulukuuskede põletamine ühiselt ette võtta, siis pole temal selle vastu midagi. Kui kuusepõletamine kutsuda ellu kunstlikult tekitatud ettevõtmisena, siis suure tõenäosusega see toimima ei hakka.
TOOMAS REINPÕLD
