Puurmani piirkonnast on viimasel ajal hakanud kostma signaale, et endise Puurmani valla rahvas kaalub lahkumist Põltsamaa valla koosseisust ja ühinemist Tartu vallaga.
26. novembril Puurmani lossis Põltsamaa valla initsiatiivil toimunud ajurünnaku lõppedes visati õhku küsimus, kas Puurmani rahvas võiks kaaluda Põltsamaa valla koosseisust välja astumist.
„Soov Põltsamaa vallast lahku lüüa ei ole kindlasti terve Puurmani kogukonna arvamus – see on ainult ühe osa elanike arvamus suurest kogukonnast. Mina küsingi, kelle arvamus see lõpuks on? Ma ei käi üksnes Puurmanis – käin ka Kursis, Pikknurmes ja Umbusis. Mitte kusagil pole ma tajunud sellist lähenemisnurka, millest räägivad praegu need, kes plaanivad Puurmani piirkonda Põltsamaa vallast lahku lüüa,” arvas Põltsamaa vallavanem Andres Vään.
Ta leidis, et pigem paistab käimasolev Põltsamaa vallast lahkulöömise kampaania mõne mehe valimiskampaania ühe elemendina.
„Nende argumendid ei kõla ju kaugeltki usutavana. See, et Puurmani tunneb ennast kuidagi kõrvale jäetuna või ääremaana on minu arvates inimeste enda peas kinni. Siiani oli Põltsamaa vallavanem Puurmanist, nüüd on sealt Põltsamaa vallavolikogu esimees. Minu küsimus oleks hoopis, miks pole Puurmani kogukond suutnud siiani ise konstruktiivset koostööd teha ja nendele probleemidele lahendust leida, millest nüüd räägitakse?” lausus Andres Vään.
Vallavanem lausus, et kui elanikel on etteheiteid Põltsamaa vallale seoses Puurmanis asuva valla teenuskeskuse tööga, siis tuleks vaadata pigem teenuskeskuse juhtimise poole. Praeguseks pole veel otsustatud, et Puurmanist koondatakse kultuuritöötajaid või teisi ametnikke. „Teenuskeskuse tegevuse kohta on kriitikat kõlanud küll,” märkis Vään.
Põltsamaa vallavolikokku kuuluv endine Puurmani vallavanem Rauno Kuus, kes on Põltsamaa vallast lahku löömise teema aktiivgrupi liige, leidis siiski, et Puurmani elanikel on jutuga tõsi taga. Jõulude ajal on plaanis rahvakoosoleku korraldamine.
„Puurmani rahvas tunneb, et on kõrvale jäetud – meie piirkonna elu-olu püütakse marginaliseerida. Otsused sünnivad ilma kohalikku kogukonda kaasamata. Rahulolematus algas juba seoses kevadise koolireformiga, jätkub nüüd ümberkorraldustega koolitoidu ja mõisa tegevuse osas üleüldisemalt. Kindlasti ei saa Puurmani alevik üksinda minna, Tartuga peaksid liituma ka ümberkaudsed külad. Saduküla piirkond on küll juba Jõgeva valla alla läinud,” märkis Rauno Kuus.
„Ajalooliselt oleks Tartumaa alla minek igati põhjendatud – Puurmani piirkond, mis kuulus kunagi Kursi kihelkonna alla, oligi Tartumaa üks osa.”
Kuus lisas, et lõplik tõde selgub siiski alles rahvaküsitlusel: esmalt peab lahkumise otsuse langetama rahvas, seejärel Põltsamaa vallavolikogu ja alles siis Tartu vallavolikogu.
„Tegutseda tuleb kiiresti – järgmisel sügisel on valimised. Toetajaid ja mõttekaaslasi on, kuna ideel on kandepind olemas – see pole ainult ühe-kahe inimese soovunelm. Leiame, et Põltsamaa valla seis on praegu väga keeruline ja aina keerulisemaks läheb. Tabivere põhjal oleme täheldanud Tartu valla koosseisu kuulumise eeliseid,” täheldas Kuus.
Põltsamaa vallavolikogu esimees ja varasem vallavanem Margus Möldri plaani Põltsamaa vallast eralduda tõsiseltvõetavaks ei pea.
„Kas on ka plaan, mis edasi saab? Minu arvates ei leidu eriti toetajaid ideele muutuda veelgi hullemaks äärealaks. Kus hakkaks olema edaspidi Puurmani jaoks vallakeskus – kas seal, kus asub Tartu valla vallamaja? Puurmani inimesed ei teagi, kus see asub,” leidis ta.
TAAVI KELDER
