Pööripäeval astume kevadest suvesse

Käes on aasta valgeimate ja lühimate ööde aeg. Äsja ulatas Hämarik Koidule käe ja kevadest sai suvi. Pööripäeval ei vaheldu ainult aastaajad, vaid ta on murdepunktiks teilegi,  koolilõpetajad, sest märgib olulist muutust eluteel. Astute ju teiegi elukevadest suvesse. Lõpudiplomid on käes, õpetajatele ja klassikaaslastele hüvastijätusõnad öeldud ja taaskohtumiseks lubadused  antud.

Pisikesele lõõgastusele järgnevad aga uued väljakutsed, mis vajavad kunstniku loomingulist kätt. Maailm on justkui lõuend Sinu kujutluste ja unistuste maalimiseks. Vaja läheb rohkesti fantaasiat, et katta pintsliga ja säravates vikerkaarevärvides tükike pinda. Sinu kui looja selge kujutlus tulevikust on juhiseks eluteel. Palju, väga palju oleneb Sinust, sest unistuste elluviimiseks on vaja sihikindlat tööd ja suurt visadust. Ei tohi heituda sellestki, kui mingil hetkel lisandub pildile tumedamaid toone. Oma eesmärkide järgimine, positiivne ellusuhtumine ja avali maailma nägemine pakuvad suurepärase võimaluse elus edukalt toime tulla.

Kreeka filosoof Sokrates ütles juba neljandal sajandil enne meie ajaarvamist: “Palju olen ma õppinud raamatutest, palju haritud meeste käest, kuid kõige rohkem olen õppinud turuplatsil inimestelt.” Targa mehe poolt välja öeldud tõde kehtib tänapäevalgi, sest teadmiste ja oskuste omandamine on mitmekülgne ja pikaaegne tegevus, kus tuleb kasutada erinevaid võimalusi, muu hulgas maailmas ringi rändamist ja erinevate inimestega suhtlemist.

Lugupeetud  õpetajad ja lapsevanemad! Tänan teid, et olete kasvatanud järjekordse toreda põlvkonna noori, kes kord haritud inimestena elu edasi viivad. Kandke põues mälestust kodupaigast, koolist, vanematest, sõpradest, killukest kodusest  päikesesoojusest ja piisakest vihmasabinast. Kasutage elus julgelt värve ja leidke oma õige koht siin laias maailmas. Teadke, et me  ootame teid pärast õpinguid ja kogemuste omandamist taas koju tagasi, et te aitaksite siinset elu paremaks muuta.

Elluastujad, hoidke ikka kevadet südames!

i

VIKTOR SVJATÕŠEV, maavanem

blog comments powered by Disqus