Varakevadisel koolivaheajal on viimasel kümnekonnal aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumis korraldatud hariduskonverentsi, tänavu keskenduti väärtustele.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Miksoni sõnul aitavad õiged väärtushinnangud hinnata ka oma kooli. Nii on kooli infolehes kirjutatud vilistlaste edulugudest. Samuti said möödunud aasta lehenumbrites sõna kooli nn tugitöötajad, keda igapäevases koolielus tähelegi ei panda. Samuti anti kooli infolehe veergudel sõna psühholoogidele ja logopeedidele. See aitab kõigi nende inimeste rolli kooli toimimise seisukohalt teadvustada ning nende tööd ja tegevust vääriliselt hinnata. Samuti hakati möödunud aastal infolehes avaldama olümpiaadide ja konkursside võitjaid.
Konkursitöö viie parema hulgas
Eelmisel sügisel kuulutas Tartu Ülikooli eetikakeskus välja konkursi koolidele eneseanalüüsi ja -hindamise mudeli koostamiseks lähtuvalt väärtuskasvatusest. Ka Põltsamaa Ühisgümnaasium otsustas sellel konkursil osaleda. Juhtus nii, et PÜG-i konkursitöö “Väärtusarenduse valikud ja võimalused. Kooli eneseanalüüs” mahtus konkursil viie parema hulka. Ka uus õppekava on Miksoni sõnul väärtuspõhine, millest tulenes ka tänavune hariduskonverentsi teema.
PÜG-i direktor Aimar Arula tõdes, et seekordse konverentsi teema on igati õigustatud. PÜG-s on ühiselt koolile iseloomulikud väärtused välja töötatud ja kokku lepitud selles, et kogu kooli kollektiiv neid aktsepteerib. Samas tõestab Arula sõnul igapäevaelu nii mõnigi kord seda, et tegelikus elus nende väärtustega alati ei arvestata. Direktor kutsus kõiki mõtisklema oma koha üle elus ning sellest lähtuvalt sõnastama oma eesmärgid ja paika panema nii isiklikud kui ka ühised väärtushinnangud.
Vastutustundlikud otsused
Külalisesinejatest oli tänavusele hariduskonverentsile kutsutud Tartu Ülikooli eetikakeskuse teadur ning usuteaduskonna teadur Olga Schihalejev. Tema sõnul on täiskasvanutel olemas teadmised ja kogemused, mis on väärt edasiandmist nooremale põlvkonnale. Esineja sõnul on kogu ühiskonna huvides, et noorte inimeste väärtushinnangud oleksid paigas ja ühiskonnale vastuvõetavad. Eestis on suhteliselt kõrge kuritegevuse tase ja see sunnib leidma võimalusi kuritegevuse ennetamiseks.
Väärtushinnangutest aru saamine aitab Schihalejevi sõnul mõista inimesel enda rolli ja kohta ühiskonnas ning sel moel identiteeti kujundada. Õiged väärtushinnangud kujunevad õpilasel juhul, kui kool on tema jaoks meeldiv koht, kuhu ta hea meelega iga päev läheb. Mida teha, kui väärtushinnangud, mida noor inimene omandab kodus, ei lange kokku nendega, mida püütakse õpilasele kaasa anda koolis? Olga Schihalejev lausus, et tema väärtushinnangud eeldavad tüdrukute ja poiste vahelises suhtluses mõistmist. Ja et poisid lasevad kõigepealt tüdrukutel uksest siseneda ja sisenevad seejärel ise. Üks tema tudengitest on kodust kaasa saanud põhimõtte, mille kohaselt hinnatakse sugude vahelist võrdsust ja paljude jaoks olulisest põhimõttest kinni ei peeta. Õppejõud peab koolis oluliseks sellise keskkonna kujundamist, kus noortel inimestel kujunevad kogu ühiskonnale vastuvõetavad väärtushinnangud.
Noored järgivad täiskasvanute eeskuju
PÜG-i vanempedagoog Erika Sari mõtiskles klassijuhataja rolli üle õpilaste väärtushinnangute kujunemisel. Talle juhtus hiljuti kätte tuntud ajaloolase David Vseviovi raamat “Ajavaim”, kus autor väidab, et inimest peab sundima inimeseks olema. Selleks sunnimehhanismiks on riik läbi oma seaduste, aga ka läbi hariduse. Kohas, kus valitseb seadusetus ja anarhia, kaotab inimene ka oma inimliku näo. Väärtushinnanguid saab Erika Sari väitel kujundada alles siis, kui riigi toimemehhanismid on paigas.
Sari sõnul kujundavad noored oma väärtushinnanguid paljuski meedia eeskujul. Kui meedias annavad tooni kiiskavad autod ja piltilusad kaunitarid, siis neist saavadki noortele eeskujud. Samal ajal usub Sari siiski ka sellesse, et ka õpetaja saab õpilase käitumist ja väärtushinnanguid oluliselt mõjutada. Tema kui õpetaja usku noorte inimeste väärtushinnangute kujunemisse suurendab teadmine, et üksikisiku roll inimeste kujundamisel on ajaloos alati suur olnud.
Väga tähtis roll on eeskujudel. Seetõttu kutsus Erika Sari oma kolleege üles järgima põhimõtet, et kui õpetaja nõuab õpilaselt teatud käitumisreeglitest kinni pidamist, siis sama teeks ta ka ise.
Klassijuhatajana küsib ta iga veerandi alguses oma õpilastelt, millised on nende eesmärgid ja sihid, kuhu nad veerandi lõpuks tahavad jõuda. Sari usub, et eesmärke seades ja neid täita püüdes kujunevad õpilastes välja õiged ning ühiskonna poolt aktsepteeritavad väärtushinnangud.
Noored hukas?
PÜG-i vanempsühholoog Karmen Maikalu rääkis õpetajatele lähemalt oma kooli õpilaste väärtushinnangutest. Psühholoogi sõnul on läbi aegade kõlanud teada-tuntud loosunglik lause – noorus on hukas. Kas selles ka tõetera võiks olla, selleks viis Karmen Maikalu koos õpilastega läbi uurimistöö, mille tulemuste põhjal see igipõline väide peaaegu täielikult ebaõigeks osutus. Töö põhjal selgus, et noored taunisid nii narkootikumide tarbimist, alkoholijoobes autorooli istumist, valetamist kui ka paljusid muid ebamoraalseid ja kahjulikke nähtusi.
Hariduskonverentsil on mitu eesmärki. Ühelt poolt on konverentsi näol tegemist õpetajate täiendkoolitusega, kus teatud teemad ning info jõuavad kõigi õpetajateni. Teisalt on hariduskonverentsil antud külalisesinejate kõrval alati sõna ka oma kooli õpetajatele. Miksoni sõnul saavad õpetajad sel moel anda üksteisele edasi oma töös omandatud kogemusi.
Kolmanda olulise eesmärgina loob hariduskonverents võimaluse teha vahekokkuvõte PÜG-i õpetajate tööst ning tegevusest.
iii
TOOMAS REINPÕLD
