“Sisene siia puhaste mõtetega,” on kirjas puhkealale viival metsarajal. Kohaliku giidi Handro Kuntro sõnul sai selgitav silt üles pandud siis, kui puhkealal kippusid käima vandaalid.
Puhkekohal tõmbab esmalt tähelepanu 115 astmega 221,5 meetri kõrgune puust vaatetorn, mille tipus otsustasid ära käia ka kevadisel väljasõidul olnud Vooremaa toimetuse töötajad. Torni tipust avaneb kaunis vaade metsadele ja maastikule, ilusa ilmaga paistab Emumäe tornist ära ka Laiuse mägi.
“Emu memm” sobib puhkekohaks
Üldse avaneb vaatajale tornist huvitav vaatepilt. Lisaks Jõgevamaa metsadele ja põldudele näeb vaadetornist Järva- , Lääne- ja Ida- Virumaa looduskauneid kohti.
Rabast korjatud kändudest metsaonn on kohaliku mehe Handro Kuntro kätetöö. Idee sellise loodusmaterjalist onni tegemiseks tuli kuldsete kätega Kuntrol äkki ja nii käis ta selle ka Rakke vallavalitsusele välja. Nii saigi Emumägi neli aastat tagasi atraktiivsemaks: “Emu memme” nime kandev onn on sobilik nii puhkamiseks kui grillimiseks.
Kuntro ise aga on giidina vallavalitsuse palgal ning teeb lisaks tööd füüsilisest isikust turismiettevõtjana. Igal kevadel koristatakse valla töötutega Emumäe ümbrust.
“Meil on vallavalitsusega kokkulepe, et tööle tulevad kohalikud inimesed. Ja motivatsioon oma kodukohta kaunina hoida neil on,” on Kuntrol koostööst töötutega vaid head kogemused.
Juulis valmib päikeseloojangu maja
Hiljemalt juulis valmib maakivist ja puidust päikeseloojangu maja, kuhu tuleb ka mehe skulptuur, kes seisab, käed katusest läbi, ja hoiab päikest.
Emumäe puhkealal on olemas ka telkimisplatsid, mis samuti eeskujulikult korda tehtud, samas paikneb ka vana surnuaed.
Puhkeala läbib ka juba üsna tuntuks saanud Rakke rattamaratoni rada, mäkketõus on aga nii järsk, et vaid üksikud suudavad selle jalgrattal läbida, enamasti lükatakse sellel teelõigul sõiduriista hoopis käekõrval.
Praegu aga käivad tööd Emumäe maastikukaitsealal korraliku matkaraja tähistamiseks, et iga huviline saaks seal ka omal käel ringi vaadata. Kuntro tegeleb praegu juba umbes viie kilomeetri pikkuse raja ette valmistamise ja viitade kujundamisega, korralikult saab rada maha märgitud suve lõpus, kui siia tulevad laagrisse Roheliste liikumise noored.
Emumägi on saanud tuntuks ka folklooris. Legendi järgi kaapis mäe kokku Kalevipoja hobune, selle tulemusena tekkis ka lähedal asuv Peetla raba, kus kasvav punakas rohi olevat aga tekkinud hobuse verest. “Kännumaja kännud on just sellest rabast pärit,” rääkis Kuntro.
Teine legend räägib aga sellest, kuidas Vanakurat olla käinud Emumäelt Pedja jõele kruusa vedamas.
Giidi sõnul on Emumäe nimi tulnud sõnast ema, ema all aga mõeldi emakest loodust. Legendi järgi on Emumägi nagu ema, mille ümber paiknevad väiksemad mäed.
Metallitöö tähtsaks hobiks
Emumäe puhkekoha lähedal, vaid paar kilomeetrit kõrgeimast tipust, asub huvitav ridaküla – Salla. Kuntro on lahke giid, kes näitab huvilistele ka oma kätetööd- skulptuure, mida kuldsete kätega mees vabal ajal teeb. Tähelepanu köitsid naisekujuline postkast, samuti puukuuri uks, mida vaadates tekkis assotsiatsioon korralikult laotud puuriidast. Koerakuudi juures kergitas aga jalga puust koer. Igal pereliikmel oli aga isiklik tool just tema tähtkujuga. Puu ja metallitöö on Handro Kuntro tähtsaks hobiks: metallist, puust ja kividest on ta kujundanud ka koduaia.
Viidad juhatavad suurte ohvrikivide juurde, kust allalaskmine pidavat lapseõnne tooma. 1939. aastal Salla küla uurimas käinud muuseumitöötajate väitel on koht, kus praegu asuvad ohvrikivid, väga vana paik: siin on kasvanud iidne tamm ja asunud pühakoda.
Küla ise on kena mosaiik erinevatel aegadel ehitatud majadest: on nii põlistalusid kui ka nüüdisaegseid elamuid, samuti möödunud sajandi erinevatel kümnenditel ehitatud “karpe”.
Tänu soomlasest omanikule on Salla kolhoosi “masinapark” säilinud peaaegu puutumatul kujul. Need masinad viivad uudistajad möödunud aega tagasi.
Salla mõisahoones asub praegu Salla Põhikool. Mõisahoonet ümbritseb aga park, kus kasvab väga vanu, isegi ligi kolmesaja-aastaseid puid.
“Kahjuks murdis torm maha üle viiesaja aasta vana tamme, mis oli Lääne-Virumaa vanim,” rääkis Kuntro.
Vanima puu mälestuseks on püstitatud Urmas Rauba valmistatud rüütli skulptuur, mis kujutab mõisaomaniku venda, kes kunagi selle iidvana puu istutas. Mõisapargi korrashoidmine on turismiettevõtja Handro Kuntro töö, kuid abiks on ka kohaliku kooli õpetajad ja lapsed. Salla kooliga on kohalikul giidil väga sõbralik läbisaamine, luulehuviline mees on ka koolilaulu autor.
EVA KLAAS
