Peotuli jõuab ka Jõgevamaale

 

Koorilauljad ja rahvatantsijad valmistuvad praegu hoolega laulu- ja tantsupeo eelproovideks. Selle kõrvalt tuleks neil aga ka silmad-kõrvad lahti hoida, et mitte maha magada võimalust registreerida end laulu- ja tantsupeotule saatjaks teekonnal Tartust Tallinna. Jõgevamaa piirides viibib peotuli 16. juuni pärastlõunast 19. juuni hommikuni.

 

XXVI laulu- ja XIX tantsupeo tule teekonna korraldamine on usaldatud Tartu meeskoorile Akadeemiline Emajõgi ja naiskoorile Emajõe Laulikud. Just nende ideekavand võitis Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud sellekohase ideevõistluse. Samad koorid korraldasid mäletatavasti viis aastat tagasi ka eelmise laulu- ja tantsupeo tule liikumist Tartust Pärnusse.

Kui toona kulges peotuli paatide-laevadega mööda vett, siis tänavu veetakse tuld selleks spetsiaalselt konstrueeritud kolmerattalisel jalgrattal. Ka taidlejatest tulesaatjad liiguvad jalgratastel. Iga teekonnale registreeritud taidluskollektiivi esindus saab läbida tule seltsis 3-5 kilomeetri pikkuse lõigu. Ühtekokku sõidetakse enamasti väiksematel teedel läbi umbes 1350 kilomeetrit ning tule vedajate üldarvuks kujuneb ligikaudu 5000. Tuletoomise aktsioon kannab seekord nime “Külast külla, käest kätte” ning selle käigus tahetakse anda võimalikult paljudele lauljatele-tantsijatele-muusikutele võimalus ise kogeda laulupeotõrviku puudutust (laulu- ja tantsupidu kannab seekord pealkirja “Aja puudutus. Puudutuse aeg”!). Kui ühe kollektiivi esindus oma teekonna lõpetab, antaksegi tõrvikut omavahel käest kätte ning alles seejärel järgmisele kollektiivile.

Asjaolu, et igas peotule ööbimispaigas toimub simman, annab tuleteekonnast osasaamise võimaluse kõigile soovijatele, ka neile, kes ise taidluses kaasa ei löö või muul põhjusel tulesaatjaks kandideerida ei saa.

Kui eelmise laulu- ja tantsupeo tuleteekond läks Jõgevamaast mööda, siis seekord viibib tuli meie maakonnas suisa kaks ja pool päeva.

Kõvasti vedanud

“Kui arvestada, et suur naaber Tartumaa saab tuld hoida vaid poolteist päeva ning paljudesse Lõuna- ja Lääne-Eesti maakondadesse see ei jõuagi, siis on meil seekord ikka kõvasti vedanud,” ütles XXVI laulu- ja XIX tantsupeo Jõgevamaa kuraator Pille Tutt.

Tartust 15. juunil liikuma hakanud peotule võtab meie maakond vastu 16. juuni pärastlõunal Äksi kiriku juures ning idavirulastele antakse see üle 19. juuni hommikul Ulvi lähedal. Tule ööbimispaikadeks ja üksiti siis simmanipaikadeks on meie maakonnas Maarja-Magdaleena, Palamuse ja Sadala. Kui ilm on ilus, peetakse simmanid Maarja-Magdaleena puhkealal, Palamuse lauluväljakul ja Sadala rahvamaja välilaval. Kui sajab, siis pidutsetakse rahvamajades.

Pille Tuti sõnul peaks tule marsruut Jõgevamaa piirides nüüd lõplikult paigas olema. Teekonda Äksist üle Maarja-Magdaleena, Palamuse ja Sadala  meie maakonna Ida-Viru poolsele piirile ei läbita kõige lühemaid teid pidi, vaid mõnede kõrvalepõigetega. Maarja-Magdaleenast ei minda näiteks otse Palamusele, vaid tehakse vahepeal trett Kääpale, Palamuselt ei suunduta aga otse Sadalasse, vaid põigatakse sisse Kuremaale ja Jõgeva linna.

“Minu ettepanek oli, et Jõgevale võiksid peotuld tervitama tulla ka teiste Jõgevamaa linnade, Mustvee ja Põltsamaa inimesed,” ütles Pille Tutt. “Ka simmanitel on avarad võimalused piirkondade vahelist koostööd teha. Eelkõige peaksid simmanitel muidugi üles astuma kohalikud taidlejaid, aga samas võiks kutsuda külalisesinejaid ka neist valdadest, mis tuleteekonna marsruudi sisse ei jää.”

Pead tööle

Ka tulesaatjateks saavad Pille Tuti sõnul kandideerida mitte ainult tuleteekonnale jäävate valdade ja maakondade taidlejad, vaid kõik teisedki. Kusjuures registreerimine ei hakka toimuma mitte maakondlike kuraatorite kaudu, vaid see tuleb üleriigiline ja avalik.

“See tähendab seda, et liiga pikalt mõtlema jääjad võivad tulesaatjate hulka üldse mitte mahtuda,” ütles kuraator. “Iseasi, et 16., 17., 18. ja 19. juuni, mil peotuli meie mail liigub, on kõik tööpäevad. See ahendab kaugemalt tulijate võimalusi siia tulesõitu sõitma tulla. Komistuskiviks võib kaugemalt tulijatele saada ka vajadus jalgrataste jaoks transport leida.”

Pille Tuti sõnul võiksid kollektiivide tulesaatemeeskonnad olla kuni kümneliikmelised. Suurema seltskonna puhul võib tekkida probleeme kolonni turvamisega. Riietuda võiksid tulesaatjad mitte sportlikult, vaid pigem rahvuslikku stiili järgides. Hästi sobivad ka koori logoga T-särgid ja tantsijate trenniriided.

“Soovitan taidlejatel üldse oma etteaste maanteel hästi läbi mõelda: mida selga panna, kas kaunistada kuidagi ka jalgrattaid, kas sõita vaikides või võtta näiteks laul üles. Kui pea tööle panna ja häid ideid välja käia, on endal lõbusam sõita ja tee äärde kogunevatel vaatajatel ka huvitavam,” ütles Pille Tutt. “Loodan, et kõigi meie kolmeteistkümne linna-valla taidlejad ja teised rahvakultuurisõbrad leiavad võimaluse peotule Tartust Tallinna kulgemisest mingil viisil osa saada. Ning loodan, et simmanipaikade kultuurikandjad panevad mängu kogu oma fantaasia ja loomeenergia ning muudavad õhtud peotule seltsis meeldejäävaiks.”

Tulesaatjate registreerimine algab maakonna laulu- ja tantsupeokuraatori andmetel veebruaris, aga täpset kuupäeva tal paraku veel nimetada polnud. Infot hakkab selle kohta kindlasti saama Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kodulehelt, aga ilmselt ka teekonda korraldavate kooride kodulehelt.

Mis laulu- ja tantsupeo eelproovidesse puutub, siis esimesena saavad selle kogemuse kätte meie maakonna rahvamuusikud: nende eelproov on koos Lääne- ja Ida-Viru maakonna rahvamuusikutega sel pühapäeval Rakveres. Meie maakonna pinnal leiab esimene eelproov aset tuleval kolmapäeval, mil Jõgeva põhikooli Piiri tänava õppehoones saavad kokku peole kandideerivad laste ja noorte rahvatantsurühmad. Täiskasvanud tantsijaid oodatakse samasse majja tuleval laupäeval. Päev hiljem kogunevad Põltsamaale meie puhkpillimängijad. Lauljate proovideni on aega pisut rohkem.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus