|
|
Pärandiralli nimelise ettevõtmisega püütakse väärtustada meid ümbritsevaid arhitektuuriväärtusi ning kultuurilist ja vaimset pärandit. Möödunud pühapäeval jõudis pärandiralli Põltsamaale. |
Üks pärandiralli korraldajatest, ettevõtmise töörühma liige ja Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp lausus, et tänavune aasta on teatavasti pärandiaastaks kuulutatud ja sellest tulenevalt otsustasid nad korraldada teemakohaseid kokkusaamisi. Kui lugemisaastal pandi ringi sõitma lugemisbuss, filmiaastal kinobuss, siis nüüd sooviti panna Eestimaal ringi sõitma pärandibuss, et levitada n-ö kultuuripärandi usku. Bussi-idee jäi siiski raha tõttu katki, et aga Eesti Vabaõhumuuseumil ja Muinsuskaitseametil on olemas autod, millega igapäevatööd tehes nagunii riigis ringi sõidetakse, siis otsustatigi, et hakatakse korraldama pärandirallit.
Tähelepanu lihtsatele asjadele
Elo Lutsepa sõnul teavad inimesed hästi, et pärandina tuleb hinnata mõisaid ja kirikuid, aga nad ei oska tähelepanu pöörata täiesti lihtsatele asjadele, mis on samuti osa pärandist. Kampa kutsuti ka Eesti Rahva Muuseumi ja RMK töötajad ning kaasati muuseumid. Lutsepp tõdes, et pärand on ju ka meie pärimusmuusika, lood rahva elust ning tegevusest, meie perekondade vanad albumid, käsitöö ja paljud muud meie igapäevaeluga seotud asjad. Lutsepa sõnul ei kavatseta kultuurpärandi aasta lõppedes pärandirallit lõpetada, vaid tahetakse ka järgmisel aastal seda jätkata, sest inimeste huvi on võrdlemisi suur.
Tänane päevgi saab ajalooks
Põltsamaa lossikompleksis toimunud üritusel lausus ajaloolane Elo Lutsepp, et inimeste tavaarusaama kohaselt peetakse pärandist rääkides silmas ainult arhitektuuripärandit. Tegelikult on pärand ka vaimne kultuuripärand. Kõigest sellest, mis me tänasel päeval teeme, võib juba varsti rääkida kui pärandist.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et kõike, mis meie ümber on toimunud, praegu ja edaspidi toimub, võib ju peagi pärandiks nimetada. Olgu selleks kasvõi Teeme ära! talgud, mis suure ühistööna ja erinevaid põlvkondi ühendava ettevõtmisena meie ajalukku läheb.
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektor ja sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus nõukogu liige Sille Raidvere soovitas kokkutulnuil hoida ennast kursis kõigi Eestis toimuvate pärandiralli üritustega. Tema sõnul on sihtasutus Põltsamaa Lossi Arendus seadnud eesmärgiks panna kõik Põltsamaa lossikompleksis tegutsevad inimesed ja asutused n-ö ühte jalga astuma, et lossikompleksis saaks toimuda palju üritusi ning et sinna leiaks tee järjest rohkem inimesi.
Elo Lutsepa sõnul seostub kultuuripärandi hoidmine inimeste teadvuses eelkõige muuseumiga. Netikommentaariumides on löödud lahinguid selle üle, miks Eesti Rahva Muuseumile nii suurt ja uhket hoonet ehitatakse. Paljude hinnangul kulutatakse mõttetult raha. Muuseum pole aga ainult museaalide säilitamise paik, vaid ka teadus- ja uurimisasutus ning teatud mõttes ka haridusasutus. Teisalt peaks tulevasse muuseumihoonesse mahtuma mitte ainult need esemed, mis tänasel päeval meile ajalugu meenutavad, vaid ka praegu kasutusel olevad esemed, mis aja möödudes samuti museaalideks muutuvad.
Piisavalt arhitektuurilist pärandit
Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi andis ülevaate Jõgevamaa tundmatust ehituspärandist. Ta tõi mitmeid näiteid meie maakonna ehitistest. Näiteks asub Palal ainus torniga vallamaja Eestis, Põltsamaal leiab aga meie riigi ühe suurema ja uhkema vallamaja, mis on just selleks otstarbeks ehitatud. Aidu kandis oli tema fotokaamera ette jäänud eelmise sajandi esimesele poolele iseloomulik taluhoone, kus ühe katuse all asuvad nii elumaja kui ka majapidamishooned. Samuti tõi ta näiteks Põltsamaal Lossi tänaval asuva ja nüüdseks kena välisilme saanud maja, kus asus linna esimene ühissaun. Jõgeva linnas peab ta üsna omapäraseks hoonet, kus sügisel alustab tööd riigigümnaasium. Kasepää vallas oli ta jäädvustanud Peipsi ääres tüüpilist rannaküla, kus elumajad on kahel pool kitsast teed üksteise kõrval.
Pärandiralli jätkub pärast suvevaheaega juba kaheksanda üritusega. Aasta peale kokku on kavandatud 19 pärandiralliüritust mitmel pool üle Eesti.
i
TOOMAS REINPÕLD
