Käesoleval aastal täitub paljudel omavalitsustel 25 aastat omavalitsusliku staatuse saamise möödumisest, nii ka Pajusi vallal. Sel puhul korraldasid Pajusi vallajuhid uues spordihoones peo kogu valla rahvale.
Pajusi vallavanem Reet Alev lausus, et 1991. aasta 12. detsembril astus Pajusi vald omavalitsusliku haldusüksuse staatusesse. Nii on kirjas tollase ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli allkirjastatud Pajusi vallale üle antud tunnistusel.
Oli kõik ja polnud suurt midagi
Reet Alev tõdes, et käesolev aasta on siiski teistest mõneti eriline. Sel aastal tähistati 25 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ehk ajast, mil tekkis võimalus saada tagasi omavalitsused.
Vallavanema sõnul oli valla aastapäeva tähistamisele saabunute hulgas inimesi, kes panid õla alla Pajusi valla omavalitsusliku staatuse taastamisele. Need inimesed aitasid luua Pajusi valla arengukava, koostada eelarve ning joonistasid paberile valla kaardi. Tänu nende palju emotsioone tekitanud dokumentide kaitsmisele õnnestus Pajusi vallal taastada omavalitsuslik staatus. Rõõm omavalitsuse loomisest aitas ületada kõik omavalitsuse töölerakendamisega ette tulnud mured ja takistused.
Ühtäkki oli kõik oma ja olemas, teisalt polnud õieti midagi. Nappis nii kogemusi, regulatsioone erinevate probleemide lahendamiseks kui ka raha. Kuid oli olemas julgus ja kindel tahe tegutsema hakata, ehkki ees ootas kuhjaga lahendamist vajavaid küsimusi. Mõnes tegevuses komistati, mõni andis hoogu kiiremate sammudega edasi liikumiseks.
Aja kulgedes said omavalitsuse ülesanded selgemaks, nende lahendamise käigus tekkisid kogemused ja oskused. Rahalised võimalused aga liikusid kord üles ja siis jälle alla. Mõni kunagine väga aktuaalne teema on unustuse hõlma vajunud ja mõni uus esile kerkinud, millest tol, kahekümne viie aasta tagusel ajal, ei osatud veel mõeldagi.
Pidupäev loob võimaluse tõmmata joon alla ühele perioodile. “Vedades koos vankrit nimega Pajusi vald oleme pidanud üpris järske mägesid ületama. Mäetippu tõusmisel on tulnud silmitsi seista nii soodsate kui ebasoodsate oludega, kuid meil on selle teekonnal omajagu õnne olnud,” arutles Reet Alev.
Kui arengukavast lähtuda, siis on iga omavalitsuse tugevuseks selle elanikud, asukoht ja kaunis loodus, nõrkuseks rahvastiku vananemine ja rahanappus. Vallavanem ütles, et loeb Pajusi valla pärliks Pajusi spordihoonet, kus aastapävapidu korraldati.
Nüüd tuleb vaadata tulevikku. Kõige esimese tulevikku vaatava sammuna saab juba lähipäevil teoks Põltsamaa piirkonna nelja omavalitsuse ühinemislepingu allkirjastamine. Kuid need 4P ühisnimetuse all tuntuks saanud omavalitsused on teinud juba aastaid head koostööd, mis loob eelduse selleks, et ühiselt tegevust jätkates ei tabaks neid tagasilöögid ning maapiirkondades jätkuks areng ka suurema omavalitsuse tingimustes. Reet Alev avaldas lootust, et praeguse Pajusi valla loodud väärtusi hinnatakse ka järgmiste aastakümnete vältel.
Eesmärk oli riigi püsimajäämine
Pajusi vallavolikogu esimees Toomas Teppo lausus, et tal on hea meel näha nii suurel hulgas Pajusi spordihoonesse kogunenud inimesi, kes on tulnud tähistama ühist tähtpäeva. Veerand sajandi eest avanes Eesti Vabariigile ajalooliselt harukordne võimalus oma riik taasluua. Tol ajal oli eesmärgiks eestluse püsimiseks ja Eesti rahva säilimiseks tingimuste loomine, mille viimane siinmail peremehetsenud võõrvõim oli kahtluse alla seadnud.
Koos oma riigi taassünniga tekkisid ka omavalitsused. Omavalitsused tekkisid ajal mil keegi veel ei rääkinud midagi omavalitsuste haldussuutlikusest või pakutavate teenuste kvaliteedist. Ei loetud siis ka üle omavalitsustes elavaid inimesi, et otsustada selle põhjal omavalitsuste võimekuse ja piirkondliku konkurentsivõime üle.
Omavalitsuse taastamise soov oli tingitud hoopis ajaloolisest taustast ja ühtekuuluvustundest. Inimesed teadsid ja tundsid, et just siin on nende vald ja nende kodu. Toomas Teppo tõdes, et veerand sajandi pikkuse aja sisse on mahtunud nii paremaid kui halvemaid aegu, mille iseloomustamiseks tuleb kasutada termineid, millest tänased noored arugi ei pruugi saada. “Kas mäletate veel mobiiltelefoni, mille kaasaskandmiseks oli tarvis kohvrit ja maainimesel tuli sõita kodunt kaugemale levipiirkonda või paigaldada antenn hoone katusele,” meenutas Toomas Teppo. Pajusi vald sai mobiilsidega kaetud alles 2003. aastaks ehk kõigest 13 aastat tagasi.
Pajusi vallas on taasiseseisvunud riigi aastatel palju tehtud ja saavutatud. On taastatud vanu ja ehitatud uusi hooneid, lastel on olemas kodu lähedased lasteaiad ja koolid. Pajusi vallas on olemas tegusad külaseltsid ja aktiivsed inimesed, kes hoolitsevad oma elukeskkonna eest.
Toomas Teppo lausus, et tal on hea võimalus tänada kõiki tublisid Pajusi valla inimesi ja samas natuke kurb tõdeda, et Pajusi valla 25. aastapäev jääbki viimaseks selle valla tähtsündmuseks, sest üsna pea hakkab Pajusi vald kuuluma nelja Põltsamaa piirkonnas liituva omavalitsuse koosseisu ja siis hakatakse aega jälle nullist lugema. Samas on rõõm sellest, et Pajusi vald on suutnud oma naabritega head koostööd teha ja et oma valla tunnetus, olgugi et suurema omavalitsusüksuse näol, saab olema sama tugev kui väikese omavalitsuse puhul on olnud.
Koostöö jätkub uues vormis
Pajusi rahvast tervitama tulnud Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lausus, et tegelikult on neil ja kõigil üsna pea ühisesse suurvalda kuuluma hakkavate valdade ja linna elanikel põhjust üksteist õnnitleda, sest kõik nad on tähistamas 25 aasta möödumist omavalitsusliku staatuse möödumisest. Tõnson toonitas, et me kõik peame olema just nüüd ja praegu väga õnnelikud põhjusel, et kui esimene Eesti Vabariik sai eksisteerida 22 aastat, siis nüüd oleme me saanud tähistada oma riigi 25 juubelit. Vabariigi algaastail sündinud lapsed on täiskasvanud inimesed ja paljudel neil on juba lapsed.
Põltsamaa vallavanema sõnul on nende noorte näol tegemist õnneliku põlvkonnaga, sest nad on saanud elada ja üles kasvada vabas riigis. Põltsamaa kandis on põhjust rahul olla ka selle üle, et meil ei ole liituvate ja varem tihedat koostööd teinud nelja omavalitsuse esindjate vahel olnud suuri tülisid. Vastupidi – 20 aastat tagasi kirjutasid nende omavalitsuste esindajad alla koostööleppele, kus selle koostöö kinnituseks on Põltsamaa linna ehitatud päästeteenistuse ehk tuletõrje hoone, rajatud Põltsamaa valla territooriumile Pauastvere jäätmejaam jne.
Põltsamaa piirkonna omavalitsuste liitumist ette valmistavate töörühmade liikmed on teinud häid ettepanekuid ja nii pole enam kahtlust selles, et 20. detsembril kirjutatakse alla ka nelja liituva omavalitsuse ühinemisleping.
Süveneb ühtekuuluvustunne
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et Pajusi vallal ja Põltsamaa linnal küll ühist piiri ei ole, kuid sellele vaatamata tehakse head koostööd. Jaan Aiaotsa sõnul on igal Pajusi valla elanikul oma side naaberomavalitsustega, olgu need siis sugulussidemed, tööalane koostöö, huviringides osalemine või muud sidemed.
“Kuid meil kõigil on põhjust rõõmustada selle üle, et praegu veel ülejärgmisel, aga vähem kui kuu aja pärast järgmisel aastal on Eesti riik saamas 100aastaseks. Sellise tähtpäevani jõudmisel on oluline roll omavalitsustel.”
Aiaotsa sõnul pole tal mingit põhjust kahelda selles, et peale nelja omavalitsuse ühinemist sama hea koostöö jätkub. Samasugust lootust avaldas oma tervituses ka Puurmani vallavanem Margus Möldri. EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haameri sõnul ei loe piirid midagi kui inimeste vahel valitsevad sõbralikud sidemed. Kuid ajaloolisel taustal on siiski inimeste vahelises suhtlemises oluline tähendus, sest ajalooliselt on Põltsamaa piirkond Viljandimaa koosseisu kuulunud.
Riigikogu liige Aivar Kokk ütles, et Pajusi vald on tuntud ka spordi- ja kultuuri- ning külaelu aktivistide poolest. Tema sõnul ei muuda omavalitsuste ühinemine kuidagi Pajusi rahva tegemisi ei kultuuri-, spordi-, külaliikumise ega muudes valdkondades.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi kinnitusel on Pajusi vald maakonna omavalitsuste seas üks säravamaid tähti. “Just sellised kultuuri- ja spordilembesed aktiivsed inimesed moodustavdki kokku tugeva valla.” Svjatõšev on veendunud, et Pajusi valla rahvas jätkab samasugust aktiivset tegevust ka pärast omavalitsuste piiride muutmist.
Pajusi valla esimene vallavanem aastatel 1993-1996 Jaan Sutt
“Olin tõepoolest Pajusi valla esimene demokraatlikult valitud vallavanem. Tegelikult olen ma üks nendest paljukirutud endistest punaparunitest, Maarja kolhoosi viimane kolhoosi esimees. Mu isatalu asub Pajusi vallas ja just sama, 1993. aasta kevadel surid mul nii isa kui ema. Ma ei saanud ju vanematest tühjaks jäänud kodutalu uksi-aknaid lasta eest ära vedada. Nii ma siia lapsepõlvemaale tagasi tulingi. Eks ma tuntud inimesena kellelegi silma jäin ja Pajusi vallavolikogu liikmed mind vallavanema ametisse kandideerima kutsusid. Pajusi vallavolikogu esimees oli siis Aili Soolepp.
Täna võin tunnistada, et Kalanasse ehitatud vallamaja on minu ettevõtmine. Vana täitevkomitee hoone oli Pajusis sisse kukkumas. Kalanas aga oli olemas hoone, mis oli eelmise vabariigi ajal ehitatuki vallamajaks. Mul oli ehitusspetsialistide hulgas tuttavaid ja nemad tulid mulle vallamaja rajamisel appi. Pajusi vallavolikogu toetas seda ideed ja nii see hoone vallamajaks taastatud saigi. Siis olid tõesti keerulised ajad, tõsist peavalu valmistas omandireform, millega seoses tuli lahendada väga palju probleeme. Peale 1996. aastal toimunud kohalikke valimisi ma enam ei kandideerinud, sest siis tuli mängu juba parteipoliitika. Küll kandideerisin maaliidu ridades Pajusi vallavolikogusse, kus nüüd olen kõige staažikam liige. Nüüd olen sellises vanuses inimene, et ilmselt ühisvallavolikogusse ma enam ei kandideeri. Iseasi kui keegi mind kutsub kandideerima nagu see varasemalt on olnud. Praegu elan pensionäri elu ja minu mõni aasta tagasi aset leidnud terviserikke tõttu tuli siia minu majapidamist edasi viima mu varem Meegomäe lahingukoolis töötanud poeg. Koos rendimaaga on meil 60-70 hektarit, 28pealine lüpsikari, umbes samapalju noorloomi ja selle kõigega jätkub tegevust ka mulle.”
Pajusi külaseltsi juhatuse liige Aili Soolepp
“Mina olin see inimene, kes viis Pajusi külanõukogu üle Pajusi vallaks. Käisime Tallinnas härra Arnold Rüütli juures, kus ta meie omavalitsuslikku staatust kinnitavale tunnistusele allkirja andis. Nii kaua täitsin ma vallavanema kohuseid, kuni tulid esimesed kohalikud valimised. Ma küll kandideerisin koos Jaan Suttiga vallavanemaks, aga ta sai vallavolikogult ühe hääle rohkem. Samas pean tunnistama, et mul oli selle üle hea meel, sest aeg oli väga raske. Olin küll kuni eelmiste kohalike volikogude valimisteni Pajusi vallavolikogu liige, aga siis arvasin, et nüüd on minu aeg ümber saanud ja järg see tegevus noorematele üle anda. Samal seisukohal olen ühisvalla volikogu valimisi silmas pidades. Mõni minuvanune inimene ei saa arvutigagi hakkama, lisaks veel muud vanusest tulenevad probleemid. Las see tegevus jääda ikka nooremate kanda. Küll mina endale ka külaseltsis ja mujal piisavalt tegevust leian.”
TOOMAS REINPÕLD
