|
|
Mustvees Peipsi ääres Narva tänaval hiljuti valmis saanud hostel Kalameestemaja ootab külastajaid. Lisaks kalameestele on teretulnud kõik Peipsimaast hoolivad ja huvitatud inimesed, kes tahaksid ümbruskonnas ringi vaadata. |
<p align=”justify” />
Hosteli üks omanikest Andrei Plohotnitšenko alustas talvel kalameeste mootorsaaniga järvele vedamist. “Kaks aastat tagasi sõitis siia väga palju lätlasi, nad tulid lausa bussidega,” rääkis ta. Siis soetas mees paadid ning sõidutas huvilisi ka kevadel, suvel ja sügisel, samuti rentis soovijatele paate. Tänavu on lätlasi tunduvalt vähem. Ka kalasaak olevat järvelkäijail kasin.
Loodusesõbralikud materjalid
Koos sugulastega otsustas Plohotnitšenko rajada külalistemaja. Kõigepealt osteti järve äärde maatükk, seejärel koostati detailplaneering ning hakati ehitama. Poole aastaga oli maja püsti.
Hosteli projekti tegi Andreile tema Peterburis arhitektuuribürood omav sugulane, kelle disainerist abikaasa pakkus välja ka lahendused sisustuseks.
“Kõik siin majas on loodusesõbralik, oleme spetsiaalselt teinud kõik puidust, majas on põrandaküte, iga toa juurde kuulub dušinurk,” rääkis omanik. Voodid tehti Avinurmes, puitmaterjali on ostetud lähiümbrusest.
Majale saab rajada ka juurdeehitise. “Praegu on meil valmis esimene etapp, teises etapis saab välja ehitada köögiga tube, sest turistid küsivad söögitegemisvõimalusega majutust. Samuti on võimalik teises etapis välja ehitada kas palkoniga või läbi kahe korruse apartemente,” rääkis Andrei, kellel on plaanis muretseda maja juurde ka torusaun, sest külalised on olnud saunast huvitatud.
Plohotnitšenko usub, et Eestis saab maaturism aina populaarsemaks. “Linnainimesed tahavad loodusse sõita, Mustvee on Peipsi järve ääres kõige suurem keskus ning siin ümbruskonnas on palju vaatamisväärset.”
Toetusi hosteli rajamiseks pole Plohotnitšenko kusagilt saanud, kõik on tehtud oma rahaga.
Kalameestemaja on soovinud külastada ka suuremad seltskonnad. “Neid on enamasti 30 ringis, nad küsivad, kas me mahume, tahame käia kalal,” rääkis peremees.
Huvi on tuntud nii Lätist kui ka Eestist. “Praegu on palju inimesi helistanud Tallinnast. Lätist tulevad need, kellele meeldib Peipsi. Osa lätlastest kalamehi käivad ka Pärnus, kuid Riia laht on neile lähemal. Peipsi-taolist suurt järve neil aga pole,” tõdes ta.
Andrei on tähele pannud, et öömajasoovijate hulgas on ka palju naisi, kes sooviksid kalale minna. Umbes kümme protsenti kalalkäijatest ongi tema sõnul naised.
“Lätlased sõidavad Riiast öösel kell pool kolm välja, jõuavad Mustveesse kuue paiku, viin nad järvele ja alles kell neli õhtupoolikul paluvad nad endale järele tulla. Järvel on nad umbes kaheksa tundi,” rääkis Plohotnitšenko oma kogemustest. Püütud kogused pole küll kuigi suured, kuid kalamehed rõõmustavad sellegi üle.”
Külastajaid jätkub kõigile
Kui lätlased soovivad peamiselt kalal käia, siis eestlased tahavad siin eelkõige puhata. “Pakun neile võimalust sõita mootorsaaniga järvel, sõita ka mööda jõgesid, niikaua kui need jääkaane all on, uudistada ümbruskonnas. Tulevikus võiks korraldada ka lumesaani-safareid.”
Konkurents on Mustvees majutusteenuse osas küllaltki väike. “Külastajaid jätkub kõikidele,” kinnitas mees.
Ta on näinud Mustvee järve äärses parklas kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide numbrimärkidega autosid. Paljud reisivad haagissuvilatega, kuid on neidki, kes otsivad öömaja.
Plohotnitšenkole meeldib Mustvee väga, ta on linna patrioot. “Siin on vaikne, mõnus ja hubane. Siin on järv, ilus loodus, väga hea olla,” tunnistas ta.
Andrei soovib tulevikus oma tegevust laiendada. Mõtteid on tal väga palju, iseküsimus on, millised neist ellu viia õnnestub. Üks mõte on avada suvel jalgrattalaenutus, et turistid saaksid ümbruskonda tundma õppida. Ja miks mitte õpetada huvilisi ka kala püüdma.
Kalameestemaja esimene etapp
*Kümme tuba
*Kokku mahutab 28 ööbijat
*Igast toast pääseb terrassile
i
HELVE LAASIK
