Praeguse metsauuendaja pilk peab olema suunatud kaugesse tulevikku, sest sel kevadel kasvama pandud puutaimedest saab saaki väga kauges tulevikus. Millisel puuliigil on aastakümnete pärast sobivaimad keskkonnatingimused, seda oleks hea teada juba sel kevadel.
Neile küsimustele aitas vastust leida maaülikoolis 25. aprillil korraldatud seminar teemal “Kliimamuutused ja selle mõju metsakasvatusele”. Ettekandjad, Tartu Ülikooli vanemteadur Aarne Männik, Eesti Maaülikoooli vanemteadur Steffen M. Noe ja sama ülikooli professor Hardi Tullus käsitlesid kliimamuutusi erinevatest vaatenurkadest.
Neli erinevat stsenaariumi
Aarne Männiku ettekanne teemal “Kliimamuutused lähitulevikus ja mida see meie piirkonnas kaasa toob” keskendus erinevate prognoosimudelite kasutamisele ja nende sobivusele meie oludesse. Kliima prognoosimiseks kasutatakse tema sõnul nii globaalseid kui ka regionaalseid mudeleid. Lühemat perioodi kui kolmkümmend aastat ei ole otstarbekas kliima prognoosimiseks kasutada. Kliimat väljendatakse ilmaparameetrite kaudu, nagu näiteks temperatuur, sademed, tuul, jms. Kliima on muutlik ja see muutlikkus võib realiseeruda erinevatel viisidel. Männiku sõnul tuleks eelistada looduslikku muutumist inimtekkelisele. 30 aasta keskmist ilma saab käsitleda kliimana. Meie ilmale on iseloomulik suur varieeruvus nii temperatuuride kui ka sademete osas. Alates 1960. aastatest võib täheldada kliima teatavat soojenemist.
ÜRO kliimapaneel koostab oma raporteid, kus kliima prognoosimiseks kasutatakse nelja erinevat stsenaariumi, mis põhinevad süsinikdioksiidi koguste muutustel. Neljast stsenaariumist üks, nö mõõduka mõjude vähendamise stsenaarium näeb ette, et inimkond võtab üht-teist ette süsinikdioksiidi koguste vähendamiseks. Globaalsete kliimamuutuste raport kuni 21. sajandi keskpaigani prognoosib kliima soojenemist.
Et globaalne kliimamuutuste mudel on liiga üldine, siis Eestis on käsiloleva kliimamuutuste hindamise projekti raames 2012-2014 kasutusel ka regionaalne rootsi teadlaste poolt välja töötatud nn Rosby keskuse mudel. Selle mudeli kohaselt vaadatakse esmalt tagasi, sisestades mudelisse eelnevate aastate (1961-2005) kliimaparameetrid ja teises etapis tehakse prognoos kuni aastani 2100. Kliimamudelite kasutamisel ei tohiks Männiku sõnul oodata, et aasta-aastalt täpselt mudelit järgiks, vaid kokku peaks langema näiteks 30 aasta keskmine kliima. Sademete prognoosimisel hindavad Männiku sõnul mudelid neid üle, kuid regionaalmudel on selleks parem. Regionaalmudelil tuleb sademete aastane jaotus paremini välja kui globaalmudelil.
Aaastatevaheline varieeruvus suur
Männiku sõnul on senitehtud mudelite arvutuste kohaselt oodata temperatuuri tõusu kuni +1,5°. Temperatuuri tõus jääb pärast sajandi keskpaika nn platoole püsima. Talved tulevad edaspidi soojemad ja lumevaesemad. Aastane sademete hulk ei muutu, kuid suvine sademete hulk võib kahaneda. Aastatevaheline varieeruvus on suur.
Kliimamuutuste mõju taimekasvule käsitles Steffen M. Noe oma ettekandes tehtud laborikatsete põhjal ja ka Järvselja katsealalt saadud andmete alusel. Noe sõnul on märksõnadeks fotosünteesi kiirenemine ja süsinikdioksiidi emissioon. Kui fotosüntees kiireneb ja puu kasvab kiiremini, suureneb biomass. Laborikatsetes niiskema ja soojema kliima puhul paju nakatumisel seenhaigusega läks puul palju süsinikdioksiidi kaduma ja loodetud kasvuefekti ei tulnud. Soojemate talvede tõttu on rohkem, ka mitmesuguseid putukaid, kes samuti puu kasvu pidurdavad.
Metsa kasvu mõjutavad soojus ja valgus
Maaülikooli professor Hardi Tullus käsitles oma ettekandes kliimamuutuste mõju metsakasvatusele ja ka alternatiive.
Metsa kasvu mõjutavad tema hinnangul soojus, valgus, õhuniiskus, mullaviljakus, vegetatsiooniperioodi pikkus, juur-valguskonkurents ja puuliikide konkurents. Kui vegetatsiooniperiood on pikem, kasvab puu suuremaks. Kliimamuutused osundavad süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusule, keskmise temperatuuri tõusule, sademete hulga ja õhuniiskuse tõusule, osooni kontsentratioonile troposfääris.
Puuliikidest läheb soojeneva kliima tingimustes paremini lehtpuudel, sealhulgas ka kõvalehtpuudel, kellest mitmed on meil oma areaali põhjapiiri lähedal. Kliima soojenedes saab puuliikidele ilmselt otsustavaks talvine miinimumtemperatuur. Puuliikidest kõneledes võib esile tuua tamme, küsitavaks jääb pöögi ja valgepöögi asustus. Käesoleval ajal on pöök Järvseljal põõsasjas, kuid Kuressaare lossi hoovil muljetavaldava ümbermõõduga puu. Uute, juurde tulevate liikidega on nii, et mis meile meeldivad, need võtame kaitse alla ja nimetame elurikkuseks, kuid mis meile ei meeldi, need kuulutame invasiivseteks.
Kui metsa kasv kiireneb, siis raiering lüheneb. Raieviisidest on põhjalas levinud lageraied ja Kesk-Euroopas valikraied. Soojade talvede puhul on oluline oskuslikult raieaega valida. Metsateed ja kuivendamine saavad üha tähtsamaks metsade majandamisel, sest oluline on puidu kättesaadavus. Plantatsiooniline metsandus ehk istanduste rajamine aitab raieaega lühendada.
Katseala Järvseljal
Kliima soojenemise negatiivseks tagajärjeks on mitmesugused seenhaigused. Neist või täna nimetada puna- ja pruunvöötaudi, saaresurma jmt. Puudele on oluline n-ö talveks valmistumise periood. Nii seenhaigused kui ka putukad asustavad mingil moel nõrgenenud tervisega puid. Suvised põuad sobivad kenasti näiteks kuuse-kooreüraskile. Kui tulemas on enam tuuli ja torme, siis on olemas ka oht metsakahjudeks. Tormides tunnevad end kindlamalt segametsad ja männikud. Kehvemini läheb ilmselt kuusikutel. Puude kasvu kiirenedes saab üha olulisemaks metsade küpsuse konsensuslik määramine: kas eelistada lühikest või pikka raieringi.
Järvseljale 2006. aastal rajatud katsealal uuriti puid vaba õhu tingimustes ning mõõdeti puude (hübriidhaava, arukase) erinevaid füsioloogilisi protsesse. Katsete käigus suurendati õhuniiskust ning mõõdeti siis puude erinevaid füsioloogilisi protsesse. Seniste uurimistulemuste põhjal saab väita, et hübriidhaab kasvab niiskemas õhus kehvemini. Arukask kasvas kontrollalal, kuival aastal ka katsealal paremini. Lehtede suurus on arukasel sama, hübriidhaaval aga vähenenud. Kui õhk on niiskem, siis pole nii palju vett vaja ja puudel jäävad ka toitelemendid mullast toomata. Niiskusel võib olla ka negatiivne mõju, sest lehed varisevad hiljem. Niiskemates tingimustes suudavad arukased kasvuperioodi pikendada. Suurenenud õhuniiskus vähendab toitelementide kulgu.
<font face=”arial,helvetica,sans-serif”>
Mets kasvab aeglaselt ja kliima muutub aeglaselt. Uusi arvestatavaid puuliike juurde ei tule ja neid ka ei kao. Probleemid on kliima soojenedes haigustega-kahjuritega ja kuusikutega. Enam tähtsust omavad metsateed ja kuivendusvõrgud. Oluline on muutunud kliimatingimustes ka metsapoliitika, puit kui taastuvenergia ja süsinikukvoodid.
i
EDA TETLOV
