Seisin mullu 18. detsembril Jõgeva raudteejaama ees käredas pakases koos teiste rongi ootavate inimestega, et kell 7.11 väljuvale Tartu-Tallinna kiirrongile minna. Kell 7 oli Jõgeva raudteejaama ooteruum suletud! Kõvad külmakraadid panid mind pöörduma Edelaraudtee juhatuse poole, et leida olukorrast väljapääs.
Sain ASi EVR Infra ehitiste osakonna juhatajalt Endel Vatteri allkirjaga vastuse:
Vastuseks Teie järelepärimisele Jõgeva raudteejaama elektritsentralisatsiooni posti hoones asuva reisijate ooteruumi kasutusaja pikendamise kohta teatame järgmist:
AS EVR Infra võib vastavalt raudteeseadusele raudteeveo-ettevõtjatele anda kasutamiseks oma raudteeinfrastruktuuri, sh hooneid ainult lepingu alusel. Eelnimetatud ruumi kasutamiseks Edelaraudtee ASiga sõlmitud lepingu tähtaeg on hetkel lõppenud. Sellest tulenevalt jätkuvad läbirääkimised AS EVR Infra ja Edelaraudtee ASi vahel, arvestades Teie ettepanekut, määratlemaks kõne all oleva ruumi kasutuse ja korrashoiu tingimused ning selle eest makstav tasu. Läbirääkimiste tulemustest informeerime Teid täiendavalt.
Leidsin Vooremaa koduleheküljelt, et osa inimesi on juba 2008. aasta 11. novembril kirjutanud:
Niipea kui ilmad jahenevad, tekib Jõgeval rongi ootavatel kodanikel küsimus: milleks on jaamas kena ooteruum, kui sinna sisse ei lasta?
On muidugi teada, et meie raudteelinnakeses on selle sooja toa üles leidnud ka asotsiaalne element ja et pärast nende visiiti vajab ooteruum koristamist ja tuulutamist. Seda on aeg-ajalt tõepoolest kõigis üldtarvitatavates ruumides tarvis teha. Aga kui koristajat palgata ei suudeta, siis võiks ooteruumi uks reisirongi saabumise eel veerand tundigi lukust lahti olla. Sest kellele on kasu soojast ja puhtast saalikesest, mille suurtest akendest isegi rongi saabumine aegsasti näha, kui sinna siseneda ei lubata?
Kusagilt kõrgelt on kostnud sellinegi lause, et ooteruume polevat üldse vaja — rongid käivad minuti pealt. Ideaalis võiks see ju nii olla, kuid tegelik elu näitab paraku midagi muud. 3-5 minuti planeerimata ooteajaga tuleb siiski sageli arvestada. Kui ikka vinge tuul mööda lagedat raudteeserva lippab ja kraadiklaas alla nulli, piisab sellestki ajast, et põhjalikult kangeks külmuda. Ja olgem ausad — esineb erandlikke olukordi, eriti millegipärast külmal ajal, kui rong ka 20 minutit ja enam hilineb. Sekundipealt täpseks rongi väljumise ajaks ei tule ju jaama keegi. Ja kuidas kujutataks ette 80-aastast memmekest või papit oma kompsudega täpselt rongiajaks perroonile “kepsutamas”?
Kes võtaks vastutuse kanda ja oskaks sellel teemal midagi asjalikku pajatada?
Vastust pole sellele kirjale tulnud ja ega ma ka nüüd seda saanud. Kui kaua need läbirääkimised siis ikka käivad? Ega mitte järgmiste valimisteni? Jääb ainult loota, et Jõgeval niipea uut külmarekordit ei tule.
