Ene Sööt on viimastel aastatel oma põhitöö kõrval tegelnudki Mati Undi lapsepõlveloo kokkupanekuga eri inimestelt kogutud fotodest ja mälestuskildudest. Põhjuseks, miks just tema sellega tegelema on hakanud, on kokkupuutepunkt Mati Undi ja Ene Söödi eluloos: nad mõlemad on eri aegadel olnud Tartus Teguri tn 27 elanud proua Ella Jaaksoni üürilised. Mati Undi jaoks oli tädi Ella hea peretuttav, Ene Söödi jaoks isa ristiema. Et Söödid olid Ella Jaaksoni viimased hooldajad, jäid nende kätte ka kõik temast järele jäänud kirjad ja fotod, sealhulgas need, mis puudutavad Mati Undi Teguri tänava majas ehk nn kollase kassi majas elamise aega: toonased sündmused ja Ella Jaaksoni kuju on Unt jäädvustanud ju oma esimeses romaanis ?Hüvasti, kollane kass!?.
Lisaks tädi Ellast järele jäänule on Ene Sööt kogunud fotosid ja mälestusi naabritelt, peretuttavatelt ja endistelt õpetajatelt. Fotode hulgas oli vanemaid ja uuemaid, kehvema ja parema kvaliteediga ning kehvemini ja paremini säilinuid.
?Mõnd pilti vaadates ma ei uskunudki, et neist asja saab, aga Anatoli suutis arvutis ka sellistele talutava vormi anda,? ütles Ene Sööt. ?Tükati oli ta ehk liigagi hoolas. Näiteks pole töödeldud fotodel enam näha armi Mati Undi kulmude vahel: kolmeaastasena ründas teda kuri kukk.?
Esimest korda olid Mati Undi lapse- ja noorpõlvefotod väljas mullu augustis Voorel toimunud Mati Undi mälestusseminari ajal. Kunagi saab neid aga kindlasti näha Mati Undi elulugu käsitlevas raamatus, mida koostab Ene Söödi kursusekaaslane, Eesti Ekspressi kultuuritoimetaja Kalev Kesküla. Mati Undi lapsepõlve käsitleva osa palus ta kirjutada just Ene Söödil.
Arvatavasti varaseim Mati Undist säilinud pilt kujutab teda ema ja isa seltsis kodumaja trepil istumas.
?Mati isa August Unt oli võidelnud Vabadussõjas ja sai selle eest Voore lähedale Linnamäe külla asunikutalu,? ütles Ene Sööt. ?Untide 1928. aastal valminud kodumaja oli ehitatud enam-vähem samasuguse projekti järgi nagu mitu ümberkaudsetki.?
Väga oodatud
Linda ja August Unt polnud Ene Söödi sõnul Mati sündides enam esimeses nooruses ning laps oli perre väga oodatud. Olles sünnituse pärast mures, läks ema juba varakult Tartusse valmis. Väike Mati tuli ilmale 1944. aasta esimesel päeval. Ema ja vastsündinud lapse aitas läbi tuisu ja hangede Tartust koju Linnamäele toimetada just eelpool nimetatud Ella Jaakson.
Kuigi Mati oli oma pere ainus laps, ei olnud ta tegelikult sugugi üksildane: eakaaslaste seltsi pakkusid talle tädilapsed. Mati emal ja tema kolmel õel oli kokku kaheksa last ? kuus tütart ja kaks poega. Ühel näitusepildil võibki näha Matit koos täditütardega. Teisel pildil jälle koos neli aastat noorema naabritüdruku Evi Ostraga, keda Mati mängukaaslasena täiesti aktsepteeris.
Ühelt järgmiselt pildilt aga nähtub, et igav polnud Matil ka omaette olles ning et tehnikaharrastus polnud talle üldse võõras. Foto kujutab nimelt Matit naabrionult saadud juppidest ise meisterdatud mänguraadioga.
Vaatamata eelpool kirjeldatud konfliktile ühe kurja kukega, olid Matil kodulindudega üldiselt head suhted. Üks lemmikkana, keda võib näha ka näitusepildil, käis tal näiteks pidevalt kannul ja oli tänu Mati poetatud maiuspaladele ikka heas toitumuses. Kui kana hinge heitis, korraldas Mati talle väärikad matused. Soojad suhted olid tal ka oma pere koeraga, küla muid koeri ta aga pigem kartis: nood ehmatasid teda haukumisega ja ähvardasid rünnatagi, kui ta Tartus koolis käies bussi pealt tuli.
Ühel pildil ületab noor Mati Unt üle Kullavere jõe viivat purret. Kullavere jõgi voolab kirjaniku lapsepõlvekodu juurest mööda. Maja on kõrgel kaldal, jõgi sügaval orus. Jõe ääres käimine ja eriti paljajalu jõkke minek olid väikese Mati jaoks tabud.
?Ema kartis väga Mati tervise pärast,? ütles Ene Sööt. ?Seepärast pidi Mati lapsena külma vee asemel sooja piima jooma ning paljajalu külmavõitu allikalise veega jõkke ei tohtinud ta ka minna. Tädilastega koos ta salamahti siiski jõe ääres käis.?
Viisakas poiss
Esimesed seitse klassi ? põhikool oligi siis ju seitsmeklassiline ? käis Mati Leedimäe koolis, mis oli praeguse Voore kooli eelkäija. Kool asus hoones, kus praegu tegutseb Voore külalistemaja. Näitusel võib uudistada Mati Undi teise, viienda ja seitsmenda klassi pilti. Mati esimene klassijuhataja Erna Aun-Kuusk elab praegu Ida-Virumaal Ulvil, hilisem klassijuhataja Valli Katus viibis ka näituse avamisel.
?Mati jäi silma eelkõige oma viisakusega,? meenutas Valli Katus. ?Ta palus mõnikord vabandust isegi selliste asjade pärast, mille pärast vabandust paluda vaja poleks olnudki. Ka tema isa mäletan erakordselt viisaka inimesena. Olin alles värskelt Leedimäele tööle tulnud, kui August Unt ja tema naabrimees August Ostra mulle tee peal hobuvankril sõites vastu tulid. Mõlemad kergitasid minu, noore õpetajahakatise suunas kaabut ja teretasid. No küll siinkandis on ikka viisakad mehed, mõtlesin.
Mati puhul torkas kooli ajal silma pigem tema joonistamisoskus. Kirjandid olid tal minu meelest sellised, nagu kõigil teistelgi.?
Leedimäe kooli 1958. aasta lennust, kelle hulka ka Mati Unt kuulus, läks enamik edasi õppima kas Maarjasse, Jõgevale või Tartusse. Mati vanemad julgesid vaid 14-aastase poja Tartusse 8. keskkooli lubada vaid sellepärast, et neil oli siiras soov pojale hea haridus anda, ning sellepärast, et Tartus oli olemas Ella Jaakson, kes Mati enda juurde korterisse võttis. Tädi Ellast, kes Mati Undi esikromaanis tädi Ida nime kannab, on Ene Sööt kirjutanud ajakirja Looming 2006. aasta jaanuarinumbris ilmunud artiklis ?Kes elasid kollase kassi majas??. Sama teemat sai käsitletud ka Vooremaa 2006. aasta 14. veebruari numbris. Lühidalt öeldes läksid vabameelse nooruki ehk Mati ja eestiaegse range daami ehk tädi Ella suhted üpris teravaiks. Ning lõppesid Mati lahkumisega tädi Ella juurest. Kollane kass aga oli päriselt olemas: ta kuulus tädi Annale (ehk tädi Ella ema õele) ning kandis nime Ints.
?Mati Unt on hiljem tunnistanud, et raamatu tädi Ida on grotesksem kui tädi Ella tegelikkuses oli,? ütles Ene Sööt. ?Ning et kogu tema rangus tulenes siirast soovist teha head.?
Tartu 8. keskkoolist viis Mati Undi tee Tartu Ülikooli ning siis Vanemuisesse ja Tallinna teatritesse. Aga see on juba hoopis teine lugu.
?Just täna lugesin uudist, et Vanemuise teater on oma noorsootöö maskotiks valinud kollase kassi, kuna see on ühest küljest armas, ent samas isepäine ja väga uudishimulik loom, teisalt aga vihje aastaid Vanemuise teatriga seotud olnud Mati Undi loomingule,? ütles Ene Sööt näituse avamisel. Pilte Mati Undi lapse- ja noorpõlvest saab raamatukogus vaadata 30. aprillini.
RIINA MÄGI
