Paastukuu esimene pool oli kuni 15. kuupäevani väga soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus ühe kuni seitsme kraadi piires, ületades normi 4-10 kraadi võrra. Üksikutel päevadel tõusis maksimaalne õhutemperatuur juba 10 kraadini ja üle sellegi.
Tavapäraselt on meil ilm nii soe kuu aega hiljem, aprilli esimesel poolel. Märtsi esimese kümmepäevaku lõpuks saabusid talvituskohtadest tagasi kuldnokad, lõokesed ja kiivitajad. Soojemate päevadega võis näha lendamas kollaseid ja kirjuid liblikaid.
Poolest kuust muutus ilm veidi talvisemaks
Teise dekaadi algul lendas meist massiliselt üle hanede ja sookurgede parvi, kuid toitumas oli neid põldudel näha harva. Aedades õitsesid lumikellukesed ja esimesed märtsikellukesed. Talirukkiorased muutusid enne kuu keskpaigas alanud külmalainet erksalt roheliseks – algas massiline kasv. Samuti kasvas ristik. Talinisu- ning talirüpsi‑ ja rapsipõllud jäid jätkuvalt luitunud rohekaspruuniks ja taimed ei kasvanud peaaegu üldse. 15. märtsist alates muutus ilm talviseks. Sadas lund ja lumikate jäi maha nädalaks. Suurimaks lume paksuseks mõõdeti 9-10 cm, mis on rohkem kui oli kogu eelneva talve jooksul. Jõgeval langes neljal ööl temperatuur õhus -13…-15 kraadini, lume pinnal -20 kraadini ja alla selle.
Tänu korralikule lumikattele olid põllukultuurid külma eest kaitstud. Temperatuur püsis külmade ajal kolme sentimeetri sügavusel mullas ehk võrsumissõlme sügavusel nulli lähedal. Lõokesed ja teised linnud kogunesid lumisel perioodil parvedesse ning otsisid toitu maanteede äärtest.
Kevade algus tõi kohe sooja
21. kuupäevast alates läks ilm uuesti järsult soojaks. Ühe päevaga kadus avamaastikult kaheksa sentimeetri paksune lumikate. Lumi jäi kauemaks püsima ainult varjulistesse kohtadesse. Kelts kadus Jõgeva ümbruse põldudelt 25. märtsiks.
Kuu viimasel kümmepäevakul tõusis maksimaalne õhutemperatuur kolmel päeval üle 10 kraadi, samas jäid aga ööd külmaks. Hommikuti oli rohi hallast valge ja muld pinnalt külmunud. Külmematel hommikutel (29. ja 30. märtsil), kui õhus mõõdeti -3…-4 kraadi, langes temperatuur maapinna lähedases õhukihis mulla kohal -7 ja rohul -10 kraadini.
Taliviljade ja rohu kasv oli külmade ööde tõttu väga aeglane, peaaegu seiskunud. Taimelehed muutusid ebasoodsate kasvutingimuste tõttu lillakaks. Kasemahl hakkas liikuma 25. märtsi paiku. Päevaste kõrgete temperatuuride mõjul alustasid kuu lõpus õitsemist haavad ja soojemates kasvukohtades ka raagremmelgad.
Puude ja põõsaste areng kolm nädalat ees
Mustsõstra- ja karusmarjapõõsastel puhkesid esimesed pungad, mis on tavapärasest ligi kolm nädalat varem. Puude ja põõsaste areng oli ligikaudu kolm nädalat keskmisest ette jõudnud. Metsad rõkkasid metsvintide ja rästaste laulust, kuu lõpuks jõudsid kohale toonekured.
Kokkuvõttes oli märtsikuu keskmine õhutemperatuur viimase 92 aasta keskmisest viie kraadi võrra kõrgem. Efektiivset (üle 5 °C) soojust kogunes paastukuu lõpuks 18 kraadi. Keskmisena koguneb selline efektiivse soojuse hulk alles aprilli teisel poolel. Sademeid tuli kuu jooksul 34 mm, mis on keskmisele lähedane hulk, enamik neist lume ja lörtsina külmal ajal ja vihmana sellele järgnenud 2-3 päeval.
Aprill toob muutliku ilma
Missugune on olnud aprillikuu ilm Jõgeval aastatel 1922-2013? Aprilli muutlik ilm on tuntud, sellel kuul on olnud nii suvist soojust kui sadanud maha paks lumi.
1990. aasta kevad oli väga varajane — muld tahenes juba aprilli alguseks ja oli võimalik alustada põllutöid. 1988. aastal hakkas pärast ilusaid kevadilmu jüripäeval tuiskama ja sadas maha enam kui 20 sentimeetri paksune lumi, kusjuures hanged olid üle pole meetri kõrgused. Lumi sulas alles mai alguseks ja põldu saadi tol aastal harima hakata 10. mai paiku.
Mitmel aastal on talvine püsiv lumikate sulanud Jõgeval alles 26.-27. aprilliks (1924., 1955., 1956. aastal). Äärmustemperatuurideks on mõõdetud aprillis 27,1 °C (2000. aasta 24. aprillil) ja ‑23,7 °C (1956. aasta 6. aprillil). Jürikuu sademete summa on kõikunud viiest millimeetrist (1965) kuni 83 millimeetrini (1970). Viimase 92 aasta keskmine aprillikuu sademete summa on 36 mm.
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
