Männiraamatu koostaja Malle Kurmi sõnul mõtles ta seda kogumikku kokku pannes oma õpetajale professor Endel Pihelgasele. Nii saab tema nägemuse järgi kõige paremini hinnata lugupeetud professori tehtud tööd meie männikute hüvanguks.
18. juunil esitleti maaülikoolis Malle Kurmi eestvedamisel koostatud ja KIK-i rahalisel toel välja antud kogumikku “Mänd Eestis”. Malle Kurm on aastakümneid uurinud harilikku mändi selektsiooni vaatenurgast.
Plaanitust jõuti avaldada väike osa
Metsateadlaste sooviks on ikka olnud oma uuringute tulemused koondada kogumikku. 1974. aastal ilmus kogumik “Eesti metsad”, kus meie olulisemad metsapuud, sealhulgas ka harilik mänd põhjalikumat käsitlemist leiavad. Endisaegsel Eesti Metsainstituudil olid plaanid, millal tuleks erinevate puuliikide monograafiad avaldada. Paraku jõuti plaanist täita vaid väike osa. Ilmunud on Ülo Tammelt haavaraamat, Harri Pavese koostatud lehiseraamat ning kogumik hübriidhaavast. Nüüd oli järg jõudnud meie metsade levinuma puuliigi hariliku männi kätte.
Raamatu autorite kollektiivis on nii endisi kui ka praegusi metsateadlasi, keskkonnaagentuuri oma ala asjatundjaid. Raamatust leiab männi iseloomustuse, uuenemise ja uuendamisevõimaluste info. Põhjalikult on lahti kirjutatud selektsioonitöö selle puuliigiga ning raievõimalused männikutes ning puiduomaduste uuringud. Metsateadlaste valvsa pilgu alt ei jää välja ka männikute kahjurid, männikutes tehtavad seiretööd ning ulukite ja männikute seosed. Raamatust leiab ka lühikese ajaloolise ülevaate männi ja männikute uurimisest nii esimese Eesti vabariigi ajal kui veelgi varem. Mastimändidest on enam juttu kui ristimändidest. </p>
Põhjalikum uurimine algas pärast teist ilmasõda
Mändide uurimise ajalugu on pikk. Esimene, kaudselt mändi käsitlev uurimus pärineb aastast 1830 ja on seotud rannikuäärsete luidete kinnistamise ja metsastamisega. Sellele järgnesid metsade majandamist ja metsapuid tutvustavad ülevaated, mis põhinesid Saksamaal ilmunud kirjandusel ning kohandati sobivaiks meie oludele. Rahvusvahelist tähelepanu pälvis 20. sajandi alguses metsaseemnete päritolu, kui Saksamaa äridest toodi meile kultiveerimiseks sobimatut männiseemet.
Esimese Eesti Vabariigi ajal loodi Tartu ülikooli juurde metsanduslik uurimisinstituut, kus tegeldi praktilise suundusmusega teemadega, nagu näiteks männi puhul metsauuendust soosivad raieviisid jms. Põhjalikumalt uuriti mände ja männikuid teise maalimasõja järgses Eestis.
Rajatakse uusi seemlaid
Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppinud metsameestele seondub männi uurimine professor Endel Pihelgaga. Tema oli see mees, kes tõi metsateadusse selektsiooni teema, tema eestvedamisel valiti välja esimesed männi plusspuud ning poogiti seemlate tarvis plusspuude kloone. Esimene, professor Pihelgase eestvõttel rajatud männiseemla on praeguseks oma ülesande täitnud. RMK ja maaülikooli koostöös valitakse uusi plusspuid, et rajada uusi seemlaid.
Männiseemne tootmisistandikud ehk seemlad on näidanud head tootmisvõimet ning meie metsadesse on külvatud –istutatud miljoneid hea päritoluga mände. Taas otsitakse vastust küsimusele, kui head on ikka valitud männi plusspuude järglased. Erinevate männikloonide uurimiseks on viimasel kolmel aastal rajatud maaülikooli ja RMK koostöös Eesti eri piirkondadesse nn järglaskatseid. Tulemusi tuleb oodata aastakümneid, kuid oluline on, et selle uurimisega on algust tehtud. Märkimisväärne on seegi, et teiste meie metsapuudega taolisi järglaskatseid alustatud ei ole.
Balti männid parimate tüveomadustega
Professor Artur Nilson on raamatus kirjeldanud männikute ehituse ja kasvu seaduspärasusi, kasutades selleks mitmeid mudeleid ja võrrandeid. Tema sõnul teati nn Riia ehk balti männid olevat parimate tüveomadustega maailmas, kuid meie teadlaste uuringutulemused kinnitavad eesti mändide kuulumist eliitmändide kategooriasse.
<p>
Männiraiesmike uuendamisel viimasel paaril aastakümnel seemnest puudust pole olnud, see tähendab, et külvid pole seemnepuudusel tegemata jäänud. Küll on aga istutusmaterjali kasvatamisel olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kaheksakümnendatel aastatel kasvatati männiseemikuid vähe, sest haigused kippusid võtma suure osa saagist ning tõrjeks häid taimekaitsevahendeid ei olnud. Tõhusamate haiguste tõrjevahendite turule tulekuga on hästi edenenud ka männiseemikute kasvatamine. Uute ja ohtlike männihaiguste avastamine on teinud metsaomanikud selle puu kultiveerimise suhtes ettevaatlikuks, sest haigustele ei ole veel teada tõhusaid tõrjeviise. Mitmed lõuna pool end koduselt tundvad männihaigused käituvad Põhja-Euroopas teisiti. Männiraamatust leiab ka erineva ohutasemega männihaiguste tekitajate ja kahjustuste kirjeldused.
Põdrad söövad noored männikud ära
Noortest männikutest kipuvad matti võtma ka metsloomad ning piirkondades, kus põtru palju, tähendab männi istutamine neile toidu kasvatamist. Tänu hõlpsale istutamisele, on männi potitaim populaarseks muutunud. Männitaime kultiveerimisel on esmalt võtmeküsimuseks männikärsaka tõrje, mure põdra pärast tuleb hiljem.
Harilik mänd on valgusenõudlik, tormi- ja külmakindel, kuid vähese konkurentsivõimega puuliik. Neid omadusi tuleb männikute majandamisel arvestada. Segapuistute majandamisel on männile tõsine konkurent kask. Lehtpuud võiksid segapuistus kasvada gruppidena. Haaba ja mändi ei ole hea koos kasvatada, sest haab on vaheperemeheks männi-pigiroostele. Männi looduslikul uuenemisel tuleb arvestada liigi suure valgusnõudlusega.
Äärmuslikud ilmaolud ja seenhaigused mõjuvad tervisele kehvasti
Ligi kolm aastakümmet tehtud metsaseire tulemusel saab ülevaate ka männipuude seisundist vaatlusaladel. Mändide tervis oli kehv 1980. ja 1990. aastatel ning sealt edasi on nende seisund paranenud. Kui 1990. aasta vaatluste põhjal hinnati keskmiselt või tugevasti kahjustatuks 26,4 protsenti mändidest, siis 2010. aastal oli vastav näitaja 8,1 protsenti.
Meie kliimatingimustes peaksid männil olema alles kolme-nelja aasta okkad. Kõige kriitilisem oli männiokaste puul püsimise seisukohast 1990. aasta. Okaste enneaegset varisemist täheldati ka 2002. ja 2003 .aastal. Äärmuslikud ilmastikuolud ja seenhaigused ning kahjurputukad mõjutavad metsade, sealhulgas ka männikute seisundit.
Mänd Eestis
*Koostaja ja toimetaja Malle Kurm
*Autorid Ivar Sibul, Heino Seemen, Andres Jäärats, Malle Kurm, Tiit Maaten, Andres Kiviste, Jaak Pikk, Regino Kask, Hardi Tullus, Paavo Kaimre, Artur Nilson, Henn Pärn, Henn Korjus, Ahto Kangur, Allan Sims, Teele Paluots, Kalev Jõgiste, Kalle Karoles, Heino Õunap, Enn Pilt, Vladislav Apuhtin, Kaljo Voolma, Rein Drenkham, Tiit Randveer, Toivo Meikar.
*Tartu 2014
*526 lk
*Trükkis Vali Press OÜ
i
EDA TETLOV
