Möödunud neljapäeval tähistati Jõgeva kesklinnas peetud piduliku paraadmarsi ja -rivistusega võidupüha ja maakaitsepäeva. Tunnustati paremaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid, tänukirjad ja meened said ka konkursside “Eesti kaunis kodu” ja “Jõgevamaa kaunis kodu” võitjad.
Kaitseliidu Jõgeva maleva, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste koondrühmad liikusid Kaitseliidu Jõgeva maleva mullu suvel valminud staabi- ja tagalakeskuse juurest ringristmiku lähedal asuva Jõgeva Vabadussõja mälestuskivi juurde, kus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Mati Kuusvere ning Jõgeva linnapea Aare Olgo asetasid lillekorvid Vabadussõjas langenute mälestuseks.
Mälestuskivi juurest suundus paraadmarss Jõgeva kesklinna, kus toimunud pidulikul rivistusel esinesid sõnavõttudega maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgeva linnapea Aare Olgo ning Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii kaplan Markus Haamer.
Maavanem Viktor Svjatõšev keskendus oma sõnavõtus Eesti ajaloosündmustele, mille üle saavad uhkust tunda ka Jõgevamaa elanikud. “Esimeste päikesekiirte valguses heisati Pika Hermanni torni ning Eestimaa kodudele sinimustvalged rahvuslipud,” lausus maavanem. “Nendesamade värvidega trikoloori õmbles esmakordselt valmis Emilie Rosalie Beermann Põltsamaal 1884. aastal, esialgu korporatsiooni lipuna. Sinimustvalge lipp tunnistati Ajutise Valitsuse määrusega Eesti riiklikuks sümboliks 1918. aasta 21. novembril ning sama aasta 12. detsembril heisati see eestluse tähisena Toompea lossi Pika Hermanni torni tippu. Võime uhked olla.”
“Selle lipu all saavutati võit Landeswehri üle 1919. aasta 23. juunil Võnnu all, kus sunniti taanduma baltisaksa väed,” jätkas ta. “Seda olulist võitu, austust meie sõjameeste vaprusele ja rahva vabaduseihale tähistamegi võidupühana. Rahvuslipu all sõdisid vabaduse eest paljud meie maakonnast pärit sõdurid ja väejuhid, Julius Kuperjanovi kuulsusrikas partisaniüksus moodustati Puurmani mõisas. Rahva poolt oodatud Eesti-Vene rahuleping sõlmiti 1920. aasta 2. veebruaril Jõgeva vallast Laiusevälja külast pärit diplomaadi Jaan Poska osavõtul. Võime taas uhked olla.”
Ligi saja aasta eest toimunut sidus tänapäevaga ka Jõgeva linnapea Aare Olgo. “Võib küsida, et miks neist pea sada aastat tagasi toimunud sõjasündmustest Võnnu all üldse räägitakse, miks me ei võiks jaanipäeva eel keskenduda millelegi vähem sõjakale ja hoopis ilusamale,” ütles Olgo. “Põhjus on lihtne – kogu Eesti riik sai alguse tõsistest lahingutest ja võitlustest. Me ei saa mööda vaadata Vabadussõjast, kus väike Eesti rahvas pidi oma olemasolu relvaga tõestama. Toona tundsid paljud, et me ei saa suurte ajalooliste vaenlaste – sakslaste ja venelaste – vastu, aga ometi tõestas vabadusvõitlus vastupidist.”
“Vaenlased on ikka on tahtnud meie maad vallutada,” jätkas linnapea. “Meil ei ole aga mitte sõjavägi, vaid kaitsevägi. Me ei ole sõjakad, me kaitseme oma maad ja vajadusel lööme võõrad välja. Sõjavastasuse mõte ja rahu on iseenesest hea, kuid juba vanad roomlased ütlesid, et kui tahad rahu, tuleb valmistuda sõjaks. Nii toimisid ka meie mehed ja naised pea sada aastat tagasi Vabadussõjas. Meenutame täna seda võitu ja teame, et me ei ole sõjardid, vaid soovime rahumeelselt naabritega koos elada.”
Sõnavõttude järel andis maavanem Viktor Svjatõšev maakonna parematele kodukaunistajatele üle riigihalduse ministri ja Jõgeva maavanema tänukirjad ning rahvusvärvides mastivimplid. Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik major Mati Kuusvere tunnustas silma paistnud kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid.
Vabariigi Presidendi poolt Võrus toimunud võidupüha paraadil üle antud võidutule tõid maakonna mootorratturite eskordi saatel Jõgevale noorkotkas Kristjan Pint ja kodutütar Kati Kaas. Maavanem andis võidutule üle maakonna omavalitsusjuhtidele, kes viisid selle jaanitulede süütamiseks kogu Jõgevamaal toimunud jaanipidudele.
MATI ALEV
