Möödunud neljapäeval Jõgeva kultuurikeskuses kultuuritegijate ja selle elualaga seotud isikute seminaril keskenduti Jõgevamaa kultuuriuuringule, mille tulemusena saadakse teada kultuurivaldkonna vajadused, plussid ja miinused. Selguvad ka suunad maakonna kultuurikorraldusega edasiminekuks Projekti läbiviijaks on Lauri Jalonen Ida-Virumaa arenduskeskusest.
JAAN LUKAS
Jõgevamaa Kultuurikoja esindaja Tiina Tegelmann ütles seminari avades, et kultuuriuuring annab meile palju võimalusi edasiminekuks. Ta kiitis kultuuri- ja turismivaldkonna liitumist. Selle tulemusena on tekkinud Jõgeva kultuuritee.
„Kuremaa lossi külastavad turistid on käinud tihti ka Mustvees ja räägivad selle paiga kaunimaks ja atraktiivsemaks muutumisest.“ Väga tugevaks koostööpartneriks nimetas Tiina Tegelmann Jõgevamaa ettevõtlus- ja arenduskeskust, kellele tänu on uuringuprotsess ka käivitunud.
SA Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse juhataja Maimu Kelder märkis, et kultuuritöötajad on oma tegevuses sammu ajast ees. „Jõgevamaal on arengustrateegia, mille uuendamise protsess käivitub sügisel. Loodan, et tulemuseks on kultuuriinimeste, ettevõtjate ja turismi arendajate koostöö, millest sünnib alati midagi paremat ja tõhusamat. Ka Lõuna-Eesti viis maakonda on kirjutanud alla koostööleppele, milles pööratakse põhjalikku tähelepanu kultuurile ja turismile. Septembri algul hakkavad tööle ka turismistrateegia töögrupid. Eesmärgiks on leida Lõuna-Eesti turismiettevõtete võrgustik, mille väga olulisel kohal on ka kultuur.“
Seminaril toimusid arutelud rühmades, mille esindajad oma seisukohti koosolijate ees tutvustasid. Rühmades koorunud mõtteid tutvustasid Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu, Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist ja Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt, ning Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina ja Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse turismiarendusjuht Eveli Jürgenson.
Mõttevahetusel tunti muret nii kultuuriharrastajate kui ka nende juhendajate järelkasvu üle. Arvati, et kultuurikollektiivi juhendaja töö võiks võrdsustada õpetaja omaga, mis tähendaks kaksteist kuud palgal olemist. Tõdeti, et senisest rohkem võiks olla vastastikust koostööd, kokkuhoidmist, koordineerimist ja turundamist.
Vastab Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse turismiarendusjuht Eveli Jürgenson
Millised esile kerkinud ideed aitavad teie arvates Jõgevamaa kultuurielu kõige paremini edasi viia?
Fookuses oli kultuurivõrgustiku eesmärkide püstitamine ning kaardistamine, mis võiks olla kultuurivõrgustiku väärtuspakkumine. Teadvustati ühiselt, et vajatakse rohkem koostööd, ühist planeerimist ning et ühiselt tegutsedes on kultuurivõrgustikul ka kaalukam hääl nii maakondlikes kui riiklikes protsessides. Kõige tähtsamad märksõnad olid Kultuuritee, ühisturundus, rahvakultuur, piirkondlike eripärade hoidmine, kultuur kui väärtus, diskussioon rahastajatega ning tunnustamine.
Kas erinevate laudkondade vahel tekkis sünergia?
Mul Jõgevamaa turismiarenduse ja Kultuuritee eestvedajana oli ülimalt hea meel näha, kuidas erinevates gruppides ja teemades toodi välja Kultuuritee ja ühisturunduse vajalikkust ja et on märgatud Kultuuritee tulemuslikkust juba praegu. Ilmselt just tekkiva sünergia tõttu maakonna kultuuriinimesed käivadki heameelega kokku. JAEK-i kaudu turundamine jäi ka edaspidi fookusesse.
Milline on JAEK-i roll mõttevahetuse korraldamisel?
JAEK on kirjutanud kultuuritöö analüüsi läbiviimiseks projekti. Riik on näinud ette, et kultuurivaldkonnaga tegeleb maakondlik arenduskeskus, kuid Jõgevamaal eraldi kultuurispetsialist puudub. Meie maakonnas on kokku lepitud, et kultuurivaldkonda veab MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda, kes juhib nüüd ka selle kultuuriuuringu läbiviimist. Mul JAEK-i turismiarendusjuhina on ülimalt hea meel teha koostööd selliste ägedate tähtsündmuste korraldajatega.
