Kiigemetsa Kooli kümnendat sünnipäeva tähistatakse terve käimasoleva õppeaasta jooksul. Sünnipäevasündmuste pikka jadasse kuulub ka kooli õpilastööde näitus, mida saab Jõgeva kultuurikeskuse galeriis vaadata 17. novembrini.
“Võime uhkusega öelda, et näituse ettevalmistamisest võttis osa kogu kool,” ütles kooli huvijuht Merje Talistu. “Kuigi oma töödega on esindatud väga erinevas vanuses ja erinevate võimetega õpilased, on näitus saanud siiski üsna ühtlane.”
November valiti näitusekuuks selleks, et esimese õppeveerandi jooksul oleks aega värskeid näitusetöid teha. Vanematest, paari viimase aasta jooksul valminud töödest on välja pandud need, mis erinevatel konkurssidel tunnustust leidnud. Ja selliseid töid on päris palju. Enamik konkursse on aga olnud sellised, kus Kiigemetsa Kooli lastel on tulnud võistelda tavakoolide õpilastega.
Et Kiigemetsa lapsed käsitöö ja kunsti alal tavakoolide eakaaslastega võrdsed või isegi tublimad on, selles pole midagi imelikku: käeline tegevus on selle kooli õppekavas väga tähtsal kohal ning vastavaid tundegi tunniplaanis rohkem kui tavakoolis.
“Kui tavakoolides jäädakse tööõpetuse ainekava täitmisega pahatihti ajapuuduse tõttu jänni, siis meie saame kava läbi võtta täismahus,” ütles Merje Talistu. “Lisaks sellele on meil kasutada üsna tugev tehniline baas: meil on olemas keraamikaahi, klaasile graveerimise aparaat, klaasikäi, kangasteljed, suur valik puutööpinke jne. Nii et metoodilist nõu, samuti häid ideid ja tehnilisi nippe saaksime kindlasti pakkuda ka teistele koolidele.”
Võimaldab eduelamusi
Käeline tegevus on Kiigemetsa Koolis suures aus osalt seepärast, et see võimaldab ka erivajadustega lastel saada eduelamuse: matemaatikas, füüsikas või võõrkeeltes neil tavaliselt ju silma paista ei õnnestu.
“Oskusliku juhendamise korral teevad meie lapsed väga ilusaid asju,” ütles Merje Talistu. “Kui töö kipub kiiva kiskuma, tuleb lapselt rahulikult välja uurida, mida ta tegelikult saavutada tahtis, ning siis aidata tal soovitud tulemuseni jõuda. Siis ei pea laps tülpinult käega lööma, et “Ah, nässu läks!”, vaid võib oma kätetööd ka ise nautida.”
“Püüame anda lastele selliseid ülesandeid, mis on huvitavad meie enda jaoks. Siis on alati huvitav ka lastel,” ütles Kiigemetsa Kooli kunstiõpetaja Meedi Ümar.
Suuremad näitusetööd ongi valminud Meedi Ümara, Merje Talistu, Tuijo Küütsi, Mare Rosina ja Kalju Jõgi käe all — nii tavatundides kui ka kunsti- ja käsitööringides. Väiksemaid töid on juhendanud teised käsitööõpetajad ja klassijuhatajad.
Kiigemetsa laste keraamika-alaste õpilastööde kõrges tasemes pole tegelikult midagi imelikku: on ju Meedi Ümar professionaalne keraamik. Ajalehe esindajatele oli tal eriline heameel näidata keraamilistest detailidest kokku pandud seinapilte, mille kujundamisel kasutatud Jõgeva vanast trükikojast pärit tinatähti — neid, millest omal ajal ajalehepealkirju kokku laoti. Nüüd vajutasid lapsed nende tähtedega saviplaatide sisse mustreid ning glasuuritud ja põletatud plaadid seati hiljem kokku seinapildiks.
Toredaid asju saab teha aga hoopis lihtsamast ja odavamast materjalist, näiteks papptaldrikutest ja munarestidest. Papptaldrikutest võib teha kalu, öökulle, mesilasi ja lepatriinusid, munarestidest aga lõigata välja vahvaid hiiri. Tõsi, igat tüüpi restid selleks ei sobi. Mõnedest tulevad täiesti tömbi ninaga loomad, kes oleksid justkui kiiruga vastu seina jooksnud.
Nutikus ja koostöö
Loomi annab teha ka porganditest ja kartulitest. Porgand kuivab seejuures eriti hästi ära, omandab põneva kuju ja säilib selline kena asjake päris kaua.
Nutikus ongi Kiigemetsa Kooli näituse üks märksõnu. Näiteks ühe uhke seinavaiba peal on ära kasutatud heegelproovid, mis muidu kasutult seisma oleksid jäänud või suisa ära visatud.
“Kui viies klass alustab heegeldamise õppimist, siis alustatakse ju tavalise keti heegeldamisest,” ütles Merje Talistu. “Üksiku ketiga pole midagi teha, aga suuremast kogusest erivärvilistest kettidest võib kangale päris toreda pildi kokku seada. Kui on lisada natuke vanemate õpilaste heegeldatud keerulisemaid detaile, nagu lilleõied, liblikad ja teod, saab tulemus veelgi parem. Poest ostetud helkivaid detaile panime vaiba ilmestamiseks ainult näpuotsaga: nendega ülepakkumine viib kiiresti maitselibastuseni.”
Iluasjade kõrval võib näitusel näha ka igati vajalikke tarbeesemeid. Tüdrukud on teinud kenasid fliisist õlasalle ja põrandavaipu, poisid mitmesuguseid õppevahendeid.
“Meie kooli paar “firmatoodet” — nn nööbimasin ja puusaabas, mille abil saab treenida jalatsipaelte sidumist — on nii tuntud, et neid me ei hakanud siia välja panemagi,” ütles Merje Talistu. “Küll aga näitame suurte nuppudega arvelauda, erivärvilistest puuklotsidest noope, Soome sõpradelt saadud idee järgi tehtud Mölkkari-nimelist viskemängu ja muud.”
Nutikuse kõrval on Kiigemetsa Kooli näituse märksõnaks koostöö: õpilased ja õpetajad on selle kena väljapaneku heaks tõepoolest ühiselt pingutanud.
“Meil tuleb see koostöö kuidagi eriti hästi välja,” ütlesid Meedi ja Merje. “Kui üks mingi mõtte välja käib, oskab teine seda tavaliselt kohe täiendada.”
Öeldu tõestuseks on kolmest keraamilisest ja kolmest nõelviltimistehnikas seinapildist (esimesed on valminud Meedi, teised Merje juhendamisel) koosnev kompositsioon “Eestimaa mustrid”, mis üksiti kannab endas Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva sõnumit.
RIINA MÄGI
