Taliharjapäeval 14. jaanuaril peeti Jõgeva kruusaaugus kolmandat korda külmalinna talvefestival. Lumetralliga murti talve selgroog. Lõbusaid ja kaasahaaravaid tegevusi jätkus terveks pärastlõunaks ja õhtupoolikuks.
Trallitajad said nautida talverõõme: teha suusahüppeid, osaleda talvistel teatevõitlustel ja käsitöö õpitubades, sõita saaniga, tantsida rahvatantse, sulatada jääpurikaid ning elada kaasa Peeter Jõgioja tule- ja trummietendusele.
Võisteldi jääpurikate sulatamises
Null kraadi ümber kõikunud talveilm ei lubanud sel aastal jääpurikaid kasvatada. Seetõttu võisteldi seekord jääpurikate sulatamises. Festivali eestvedaja ning päevajuht Raul Taul märkis, et purika kasvatamiseks peab temperatuur olema vähemalt kaheksa kraadi alla nulli.
Purikate sulatamises võistles kaksteist meeskonda. Kõige kärmem võistkond oli Cropp. Nende liikmete kinnitusel oli edu saladuseks kannatlikkus ning ühtlase veejoa hoidmine. Tõepoolest, nii mõnedki agarad purikasulatajad sattusid sedavõrd hoogu, et veerennist jooksev juga tuiskas kaarega jääpurikast mööda. Kiirem võistkond sai jääpurikast võitu 18 minutiga. Vähem kui poole tunniga olid kõik jääkamakad alla andnud. Cropp on talvetralli üsna kogenud meeskond. Mullu kasvatasid nad kõige pikema jääpurika.
Marumäele vooris õhulendureid
Väiksemaid talvenautlejaid köitis aga suusahüppetrampliin. Marumäele vooris terve päev suusahüppehuvilisi. Õhulennud osutusid eriti populaarseks laste seas. Usinamate õhulendurite arvele võis kirjutada üle paarikümne hüppe. Hüppemäel oli kõrgust ligi kaks ja pool meetrit, raja kogupikkuseks oli seitse meetrit ning uhkemad hüpped küündisid kolme meetrini.
Kui talvekülm naha vahele puges, sai lõkke ääres ennast soojendada ja traditsiooni kohaselt kartulit ʻJõgeva kollaneʼ nosida. Kartulile sai maitset lisada soola ja ürdivõiga. Peale võis rüübata sooja teed.
Kui sellest sooja saamiseks veel väheks jäi, sai koos Jõgeva folklooriseltsi Jõgevahe Pere rahvatantsijatega jalga keerutada või hoopis Jõgeva spordikeskuse ja noortekeskuse teatevõistlustel osaleda. Proovile tuli panna oma suusatamise, kelgutamise ning kettagolfi mängimise oskused.
Jõgeva linn kannab külmalinna tiitlit, sest 1940. aastal 17. jaanuaril registreeriti Jõgeva ilmajaamas praeguseni püsiv Eesti külmarekord -43,5 °C.
MARGE TASUR
