Kaotasin talvel vajaliku võtme. Oma tavalist trajektoori käies vaatasin hoolega maha, et äkki leian üles. Olin seda teinud paar kuud; kui aga lumi üleni ära oli sulanud, leidsin võtme otse maja ukse eest päikeses kiiskamas!
Muidugi on põnev jälgida, millised taimed millises järjekorras oma ninad välja pistavad. Kui oled midagi ümber istutanud või lihtsalt ära unustanud, mis kuskil kasvab, siis annab vahel isegi pinget kerida – ei tea, mis sellest küll lõpuks tuleb? Mul on küll juhtunud, et vahel on lihtsalt mingi umbrohi auväärsel kohal kasvama hakanud, aga ei julge välja tirida – äkki on ikka midagi haruldast või lihtsalt toredat?Nii oli mul kunagi ühe oblika ja ohakaga.
Meie looduses on vabalt kasvavaid taimi, mis on leidnudki koha peenardel ilutaimena, Rein Sanderil on neist taimedest raamatki kirjutatud – Maalehe raamatusarjas “Metsast aeda”. Mulgi olemas sinililled ja nurmenukud, rääkimata vähem tuntutest. Aga minu naabril lööb varsti kogu õuemuru lillatama lõokannustest!
Kõik oleneb hinnangutest. Lugesin, kuidas Herta Elviste käis oma kallil haual ja seal kasvas ilus ristik. Näitleja jättis selle sinna kasvama, kastis ja hoolitses. Oli väga nördinud, kui ühel päeval seda ristikut seal enam polnud. Selgus, et naabrinaine tahtis aidata, arvas selle olevat kogemata kasvama jäänud umbrohu ja tiris välja. Selle naabriga enam ei räägitud!
On teada, et taimede areng sõltub kasvukohast. Eks päikesepaistelisem ja tuulevarjulisem koht paneb taimed kiiremini sirguma. Kui näed, et kuskil juba lumikelluke õitseb, aga sul mitte, kui kellelgi rabarberid nii suured, sul mitte, siis kriibib natuke enesetunnet.
Eks tule saartele elama minna, seal peaks kõik varasem olema ja saab kasvatada ka neid liike, mis meil kipuvad ära külmuma. Abrukal kasvasid kreeka pähkli puud nagu Prantsusmaal! Tookord paari aastakümne eest nägin paarimeetrist puud, ei tea, mitme korvpalluri kasvu mõõdu ta nüüd välja annab?
Terved ökosüsteemid muutuvad meie ümber. Näiteks alles mõni aasta on meie kinnistul metsmaasikad, ei tea, kaua neil siin kasvada meedib? Meile nad meeldivad. Vaevalt meie kruusane maatükk teab mis liigirikkust endast kujutab – pole ka kindlaks teinud liikide arvu. Aga Eesti puisniidud on kuulsad liigirikkuse poolest! Laelatu puisniidul on 2001. aastal loendatud ühel ruutmeeril 76 taimeliiki! Igal juhul pakub konkurentsi Maa parimates tingimustes vohava elurikkusega – troopikametsadega!
Oma maalapil avastasin meie jaoks ühe uue taimeliigi – rahvakeeli metssireli! Näsiniine roosakad varased õied paistsid igavast kulust eredalt silma. Pidid hästi lõhnama, et putukaid tolmutama meelitada! Varem oli näsiniin kaistealune taim, teda ohustas korjamine. Aga praegu vist mitte – loodusega suhtlemine on ju vähenenud?
Näsiniinega on seotud pärimused – kasvõi see, et ta olevat pühendatud kevadteava jumalale! Aga Martin Luther väitis, et kuradid ei julgevat näsiniint närida, sest see põletavat neil kurgus nagu püha tuli. Olgu selle pühadusega, kuidas on, aga mürgine on see taim küll.
EHA NÕMM
