Käsmu Meremuuseumis ehitatud üheksa meetri pikkuse ja kaheksaaerulise laeva Aimar sünnipäevale olid kohale saabunud merekultuuri austajaid nii põhja- kui ka läänerannalt, aga ka sisemaalt. Paljude külaliste seast püüdis enim pilku Tartu Lodjakojas aasta tagasi ehitatud viikingilaev “Turm”.
Käsmu viikingilaeva ehitajad oli põhiliselt neli meest ehk A-rühm, nagu publiku hulgast tabavalt märgiti. Laevameister Anti, kaks Aarnet ja viiulimeister Aare. Tõsi, viimane pidi laevaehitamisel pisut oma professiooni muutma. Aga mitte palju.
Viimati lasti laev vette 110 aastat tagasi
Viikinglilaeva ehituseks läks peamiselt sel põhjusel, et mõte oli ammu. Ja et “esimese otsa raha” tuli annetusena Aimar Kaselt. Ja et laevameister Anti Kreem oli viikinglilaevadega korra saanud Saksamaalt Poola sõita ja siis Islandil nende ehitamist õppimas käinud. Ja et õiged mehed Valerka juhatusel Aarne Vaigu juures Käsmu Meremuuseumis kokku said. Ja nii edasi.
Vaik tunnistas, et seda veendumust, et viikingilaeva ehitamise ja vettelaskmiseni kunagi jõutakse, tal polnud. “Aga ettemääratud kombinatsioonid hakkavad tööle,” lisas ta siis.
Viimati lasti praeguse meremuuseumi õues Kaevu Valgamas vette laev “Edmund” ja sellest on möödunud 110 aastat. Nüüd valmis samal ehitusplatsil neljas laev.
Oma osa on selles väga paljudel meestel: kes aitas vajalikku tammepuud leida, kes tegi naelte alla seibe, kes voolis puidust “draakonilaevale” pea ja saba, kes oli kuidagi teisiti abiks.
Samm mereriigi poole
Laeva vettelaskmist saatis Sünteri Sassi lauldud loits. Ristimisveele, mis kibudes õiget aega ootasid, said kõik kohaletulnud enne oma head soovid kaasa panna.
Külaliste hulgas oli ka mereajaloolane ja allveearheoloog Vello Mäss, kes rõõmustas, et selle päevaga astuti taas üks tähendusrikas samm teel Eesti kui mereriigi poole.
“Merekultuur on üks osa meie kultuurist, kuid see kipub ununema. Mitte ainult viikingilaeva ehitamine, vaid ka selle traditsiooni järgimine, kuidas teda vette lastakse ja kuidas laevale nimi pannakse, on oluline,” rääkis Vello Mäss.
Ajaloolase, preestri ja eruohvitseri Einar Laigna hinnangul pole sellised päevad tingitud mitte naljakate ja veidrate inimeste mängulustist, vaid see on arhailise aja mõistmiseks vajaliku olustiku loomise oskus. Selles kontekstis, mida 1000 aasta tagune periood meiegi rahva loos endaga kannab.
Laeva vettelaskmisele järgnes ansambli Oort kontsert muuseumitagusel merelaval.
i
KADRI PULK
