Baltimaade energiatarbimine ja süsinikuheite määr transpordis on Euroopa Liidu suuremaid seetõttu, et Baltimaades on madalad kütusemaksud, Eestis ja Leedus ei ole automaksu ja ettevõttele ostetud sõiduauto hinnast saab Lätis maha arvata 80 protsenti käibemaksust.
Autotransport toodab Eestis ja Lätis pea kolmandiku heitkogustega kauplemise süsteemi väliste kasvuhoonegaaside kogusest, Leedus neljandiku. Sõiduautod tekitavad poole kuni kaks kolmandikku autotranspordi heitmetest. Kõrged ootused Balti riikide majanduskasvule viitavad, et maksupõhimõtteid muutmata need kogused ei vähene.
Baltimaade energianõudlik autopark
Aastatel 2000 – 2012 langes uute sõiduautode keskmine CO2 heitkogus mitmes EL piirkonnas, välja arvatud Balti riikides. Siin on soetatud uute sõiduautode keskmine mass suurem kui mujal Euroopas ja CO2-heitmeid enam kui EL uutes liikmesriikides ning sarnase rahvastikutiheduse ja kliimaga Rootsis ning Soomes.
Asjaolu, et vanades liikmesriigides on uute sõiduautode CO2-heitmeid vähem, on seotud uute, sõiduki keskkonnaomadusi arvestavate maksupõhimõtetega, mis kasutavad CO2 heitkoguseid liiklus- ja registreerimismaksu määramiseks.
Madalad transpordimaksud on üks suure energiatarbimise põhjusi. Transpordimaksud kompenseerivad negatiivseid keskkonnamõjusid ja on taristuinvesteeringute rahastamisallikaks. Olulisem on kütuseaktsiis, kuna see on autode saastega seotud. Muid makse (auto registreerimismaks, liiklus- ja teemaksud) rakendatakse, et saavutada rohkem tasakaalus tulemust, mis arvestab transpordi kättesaadavust, ühiskondlikku aspekti, taristuinvesteeringute ja hoolduse rahastamist ja juurdepääsu piiramist suure õhusaastega piirkondadele.
Baltimaades sõidetakse energiakulukate autodega, sest mootorikütuse aktsiis on väiksem, bensiinil 20 protsenti ja diislikütusel 15 protsenti alla EL keskmise. Balti riike iseloomustab üks madalamaid kütusemaksutulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguste suhtarve – keskkonnamaksude tõstmiseks on ruumi.
Eestis ega Leedus sõiduautosid ei maksustata, Lätis kehtivad mõõdukad automaksud: registreerimis- (CO2-põhine) ja liiklusmaks (massi/mõõtmete põhine). Ometi on Läti uued autod EL kõige energianõudlikumad.
Firmaautode suur osakaal, soodne maksukohtlemine
Eesti maanteeameti andmete ja Eesti Panga liisingustatistika kohaselt on äriühingute oma umbes 16 protsenti kõigist autodest, uutest autodest pea 60 protsenti. Leedus oli firmaautosid 2010. aastal kõigist autodest 12 protsenti ja uutest autodest pooled – see on ligilähedane EL-i keskmisele näitajale. Lätis kuulus 2012. aastal ettevõtetele kümnendik autodest.
OECD andmetel on firmaautode keskmine läbisõit isiklike sõiduautode omast poole suurem. Neid kasutatakse ka erasõitudeks: Copenhagen Economicsi hinnangul tehakse tööalaselt vaevu kolmandik firmaautode sõitudest ja moonutavad maksusoodustused põhjustavad maksutulude kaotust aastas kuni 0,5 protsenti SKP-st. Kaotatud tulu tuleb kompenseerida kõrgemate maksudega muudes valdkondades. Käibemaksu mahaarvamise õigus muudab firmaautodega liiklemise oluliselt odavamaks ning suunab firmasid pakkuma ametiautot hüvitustepaketi osana.
Eestis kehtis firmaautodele käibemaksu 100-protsendilise mahaarvamise õigus, Lätis on see 80 protsenti. See hõlmab sõiduki ostuhinda, hooldus- ja remondikulusid, hoolimata sellest, kas sõidukit kasutatakse era- või töösõitudeks. 2014. aasta 1. detsembrist saab Eestis 100 protsenti käibemaksust maha arvata ainult siis, kui auto on täielikult ettevõtte kasutuses. Käibemaksusüsteemi sagedase kuritarvitamise tõttu kaotati käibemaksu mahaarvamise õigus firmaautode ostult Leedus 2002. aastal, auto hooldus- ja kütusekulude pealt saab maksu endiselt maha arvata.
Balti riikide teine probleem on vanade autode suur osakaal. Vanem mootor toodab sama võimsuse juures rohkem heitmeid kui uus. AMTEL-i andmetel on Eestis sõiduauto keskmine vanus 14 ja Leedus 15 aastat, Euroopa Liidus seitse-kaheksa aastat. See seletub sissetulekute erinevusega: Balti riikides on SKP elaniku kohta ostujõudu arvestades umbes 70 protsenti EL keskmisest.
Ka geograafia, rahvastiku tihedus ja juurdepääs ühistranspordile mängivad autovalikul rolli. Baltimaade ilmaolud ja rahvastiku tihedus on võrreldavad Rootsi ja Soomega, teehooldusstandardid erinevad ning Balti riikides on kõige vähem kiirteid EL-is.
Kas autode maksustamine avaldab mõju nende väljavahetamisele?
Euroopa Komisjoni hinnangul ei sõltu CO2 vähenemine mitte maksu liigist, vaid CO2-heitmete spetsiifikast ja maksumäärade erinevusest. Iirimaa kogemused näitavad, et kui heitmemaksu määrad ei ole paigas, võib toimuda nihe pigem diislikütuse kui väiksemate mootorite kasutamise suunas.
Üldised liiklusmaksud võivad autode väljavahetamist soodustada. Maksu astmelisus ja maksumäärade erinevus toetab väiksemate autode ostmist, kõrgem maks motiveerib autoomanikke ostma ökonoomsemaid uusi sõidukeid või vahetama transpordiliiki, soodustades autopargi uuenemist ja vähenemist. Registreerimismaks aeglustab autopargi uuenemist, autoomanik lükkab sõiduki väljavahetamist edasi.
Täiendavalt on vaja uurida, kuidas mõjutab käibemaksu mahaarvamise õigus ettevõtte sõiduautodelt autopargi uuenemist, arvestades teatud riikides ettevõtte sõiduautodele kehtivaid käibemaksusoodustusi ning uute autode väikest osakaalu Leedus, kus käibemaksu mahaarvamise õigus kaotati juba ammu. Kuigi käibemaksu mahaarvamise õigus ettevõtte sõiduautodelt võib soodustada autopargi uuenemist, ei aita see muuta autopargi omadusi (mass, mootori võimsus, heitmed).
Võimalikud strateegiad
Sõiduautode kasvuhoonegaaside heitkoguseid aitab vähendada nii CO2 põhise sõiduautomaksu kehtestamine kui kütuseaktsiisi tõstmine. Balti riigid saaksid vähendada uute sõiduautode CO2-heitmete hulka umbes EL keskmiseni, tõstes oma transpordimaksu määra EL keskmisele tasemele ja kaotades käibemaksu mahaarvamise õiguse ettevõtte sõiduautodelt.
Peamiselt vähendaks CO2-heitmeid bensiiniaktsiisi tõus (0,14 eurot liitri kohta), uute sõiduautode CO2-heitmed väheneksid kolmveerandi jagu. Kütusemaks avaldaks CO2-heitmetele veel suuremat üldist mõju, see kahandaks autode keskmisi mõõtmeid ja läbisõitu. Paralleelselt soodustaks diislikütuse aktsiisi tõstmine väiksema mootori kasutamist diiselautodele ülemineku (millega kaasneb enam tahkeid ja NO2-heitmeid) asemel. Ühtlasi väheneks läbisõit. Oluline mõju oleks käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamisel ettevõtte sõiduautodelt ja suurte heitkogustega autode registreerimismaksu kehtestamisel (7600 eurot).
Liiklusmaksu kehtestamine EL keskmisel tasemel aitaks vähendada vanemate autode osakaalu. Eri strateegiate koostoimes oleks võimalik tegelda ühtaegu nii CO2-heitmete kui ka vananeva autopargiga.
Majanduspoliitilised kaalutlused
Tõhusate automaksude kehtestamisel tuleb arvestada kodumajapidamiste väikest ostujõudu, rahvastiku hõredust ja toimiva ühistranspordivõrgu puudumist. Kütuseaktsiisi tõusu kombineerimine auto vanusest ja/või väärtusest lähtuvate registreerimis- ja liiklusmaksu määradega lubaks meetmeid rakendada ühiskondlikult vastuvõetaval moel. Autopargi uuendamine, mootori võimsuse ja autode massi vähendamine leevendaks ka muid muresid, nagu liiklusõnnetustes hukkunud inimeste suur arv Balti riikides. Edumeelse sõiduautode maksustamise raamistiku peaks kasutusele võtma järk-järgult, kohanemisajaga.
Eesti otsus vähendada käibemaksu mahaarvamise võimalust on samm õiges suunas, et kahandada eraotstarbeks kasutatavatele firmaautodele kehtivaid maksusoodustusi.
Arvestades maksubaasi liikuvust (võimalus autot registreerida naaberriikides), peaks muudatused Balti riikide vahel kooskõlastama. Lisaks vähendab Leedu-Venemaa/Valgevene piiril toimuv kütuse salakaubandus kütuseaktsiiside kui majandusmeetme tõhusust.
Majandusanalüüs ilmus novembrikuises Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (ECFIN) väljaandes
http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/country_focus/2014/pdf/cf_vol11_issue11_en.pdf
BAUDOUIN LAMINE, ERKI LÕHMUSTE, Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (ECFIN) majandusanalüütikud
