Möödunud laupäeval, 17. novembril tähistas politsei oma sajandat aastapäeva ning tunnustas parimaid töötajaid. Teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest pälvis politsei teeneteristi hõbemedali Jõgeva politsei välijuht Kajar Pent.
„Üllatusmoment ja positiivsed emotsioonid tabasid mind juba novembri alguses, mil politsei teeneteristide saajad teatavaks tehti. Olin väga liigutatud. See on suur tunnustus aastatepikkuse töö eest mulle, aga veel enam minu meeskonnale, kellega Jõgevamaal turvalisust tagame. Politseitöö ei ole ühe mehe soolo, see on meeskonnatöö,“ kinnitas Kajar.
„Politsei- ja piirivalveametis töötab täna üle riigi 4900 oma ala asjatundjat. See on suur hulk inimesi. Aga mis seal salata, seda uhkem on tunne, et just sinu töid ja tegemisi niimoodi märgatakse ja tunnustatakse,“ avaldas 25 aastat politseis töötanud Kajar rahulolu. Veerandsaja aasta vältel on ta olnud nii patrullpolitseinik, liikluspolitseinik kui ka kriminaalasjade menetleja ning üksuse juht. Praegu on ta politsei välijuht, kes korraldab umbes kümneliikmelise patrullpolitseinike grupi tööd. See ei tähenda üksnes kabinetitööd, sest ka välijuhil tuleb tänaval käia ja juhtumeid lahendada.
Isa jälgedes politseinikuks
Tunnustuse pälvinu sõnul ei arva ta, et nüüd on suurem töö tehtud ja võib jalad rahulikult seinale lüüa. „Vastupidi. Töötajaid tunnustatakse selleks, et neid veelgi rohkem motiveerida,“ kinnitas ta.
Politseitööle sattus Kajar ilmselt oma isa eeskujul, kes tegi sama tööd. „Pealegi on täna ka mu õepojad politseinikud. Võimalik, et meil on suguvõsas levimas lihtsalt mingit laadi politseipisik,“ naeris ta.
Oma seniseks suuremaks töövõiduks peab Kajar Pent asjaolu, et on Jõgevamaal koolitanud ja politseitöösse kaasanud hulga aktiivseid kohalikke, kes täna kannavad uhkusega abipolitseiniku vormi ning on politseile vajadusel abiks. „Meil ruumi jagub ja luban, et iga abipolitseinik saab hea väljaõppe kõrval ka väärilised ülesanded ja väga põneva töö. Võtke julgelt Jõgeva politseiga ühendust, kui keegi soovib oma kodukandi turvalisuse tagamisele kaasa aidata,“ kutsus ta.
Samuti on Kajar kogenud liiklusõnnetustega tegeleja, kes on kokku puutunud hulga traagiliste avariidega. „Suure osa politseitööst olen tõesti tegelenud sellega, et saada vastus küsimusele, miks õnnetus juhtus, ning teinud ettepanekuid, kuidas taolisi ohte edaspidi vältida. Avarii üksikasjade uurimine on paras inseneriteadus. Aga kui saad raskest juhtumist ühegi mõtte, kuidas edaspidi mõni avarii ära hoida, siis saad jõudu ka tööga aina edasi minna,“ nentis politseinik.
Kõige raskem ülesanne pole tema sõnul keeruline ja pikk uurimine, vaid teate viimine hukkunu lähedastele. „Politseitöös näed ja koged palju raskeid hetki, aga surmateate viimisest rängemat õigupoolest ei ole. Alles hiljaaegu sai traagilises avariis surma mees, kelle vanaemale pidin paarimehega surmateate viima. Oleme vastava koolituse saanud ja erinevate õnnetusjuhtumite tõttu on see kogemus paljudel olemas. Emotsionaalselt on see protsess aga väga valus ja raske.“
Staažika liikluspolitseiniku ja liiklusõnnetuste uurimise komisjoni liikmena on Kajar töötanud ka väga paljudel liiklusavarii paikadel, kus on teinekord surnukeha või mitugi. „Ega needki juhtumid kuidagi kerged meenutada ole. Olen abielus ja kahe lapse isa ning tunnen alati sügavalt kaasa kõigile, kes on saatuse tahtel ja ootamatult oma lähedastest mõne õnnetuse või ka kuriteo tagajärjel ilma jäänud. Politseinikuna püüan anda parima, et aidata nii, kuis oskan. Paraku pole meie võimuses lahkunuid tagasi tuua, kuigi teinekord väga tahaks. Näiteks lastega juhtunud õnnetuste puhul jääd tihti endalt küsima, et miks ikkagi nii juhtus ja miks nii õrnale hingele nõnda vähe aega anti,“ ohkas mees.
Töömõtteid peletab spordiga
Kuna Kajar on kahekümne viie aasta jooksul pidanud palju kokku puutuma traagiliste sündmuste ja nende lahendamisega, siis uurisin, kuidas see teda mõjutab. „Ma ei oska öelda. Kui noor poiss olin, siis tõesti ei tulnud õhtul und ja veel järgmisel päeval mõtlesin sellest. Aga praegu, vanemana olen kuidagi hakanud sellega harjuma,” tunnistas ta.
Oma töömõtteid peletab Kajar Pent eemale spordiga. „Sellest pole ma loobunud, kunagi sai kreeka-rooma maadlusega tegeleda ja selles mõttes on sport minuga kogu aeg kaasas käinud. Selle ala peal ma küll enam ei ole, aga aeg-ajalt üritan ennast liigutada,” rääkis Jõgeva politsei välijuht ning lisas, et on enda jaoks avastanud sulgpalli.
„Kui politseil on spordivõistlused, siis ei ütle ka muudest spordialadest ära. Kõik, mis on pallimängudega seoses ning kui kutsutakse, siis alati lähen,” sõnab Kajar, kelle jaoks ei ole võõrad ei korvpall, võrkpall ega ka saalihoki.
Lisaks spordile meeldib Kajarile ka koos perega reisida. „Õige puhkus ongi kui aastas ühe või kaks korda kuskile kaugemale, lennukiga soojale maale lähme. See on aeg, kui telefon ei helise ja võib-olla ei ole ka tuhinat sinna arvutisse minna, et vaadata, mis postkastis on – siis olen täielikult välja lülitatud,” lisas Pent. „Kuna mul on oma maja, siis viimastel aastatel on aed nagu minu pärusmaa, kus saab igasuguseid asju välja mõelda, ka käsi peenras ei ole mulle üldse võõras.”
Teised tunnustuse saajad:
- 2. novembri aktusel Tartus sai Lõuna prefekti tänukirja:
- Viktor Variksoo, Mustvee kordoni piirivalve välijuht
- Kaja Keskküla, Jõgeva politsei vanemuurija
- Kadri Mölder, Jõgeva abipolitseinik
- DEIVI SUISTE
