Kääpal Kalevipoja muuseumis saab selle kuu lõpuni vaadata Eesti looduslikke pühapaiku tutvustavat näitust. Näitusesse süvenemine aitab lähemale jõuda nii meist igaühe kui ka eestluse juurtele.
Looduslikke pühapaiku tutvustav näitus avati 10. mail, mil Kääpal peeti Kalevipoja laata. Pärast näituse avamist oli huvilistel võimalik kuulata Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses tegutseva Ahto Kaasiku loengut.
“Arhiiviandmed on meil olemas umbes 2800 loodusliku pühapaiga kohta, tegelikult on neid Eestimaa pinnal olnud kindlasti tunduvalt rohkem,” sõnas Ahto Kaasik ja lisas, et looduslike pühapaikade hulka kuuluvad näiteks hiied, pühad kivid, allikad ja ristipuud.
Kaasiku sõnul on sedasorti paigad teenimatult unarule jäetud. Nende kaardistamine, tutvustamine ja taasväärtustamine on alles algusjärgus. Samas on Eestimaa külad tühjenemas. Kui aga kaovad inimesed, kes oskavad pühapaiku kätte juhatada ja nende tähendust lahti mõtestada, siis on need olulised paigad unustusele määratud.
Oluline osa pärandist
Pühapaiku tutvustava näituse fotode autoriteks on Auli Kütt, Tiit Kaasik, Ahto Kaasik ja Ahto Raudoja. Selgitavad tekstid on Ahto Kaasiku sulest. Näituse seadis kokku Elo Liiv Maavalla kojast. Näituse ühest paigast teise liikumist korraldavad TÜ looduslike pühapaikade keskus ja Hiite Maja.
“See väljapanek aitab rahvale tagasi anda teadmise looduslikest pühapaikadest,” ütles Ahto Kaasik. “Näitus on Eestimaad mööda ringelnud juba 2006. aastast. Selle aja jooksul on pildikomplekti tasapisi täiendatud ja uuendatud. Jõgevamaal pole näitus minu teada varem olnud.”
Ahto Kaasiku sõnul on alati olnud inimesi, kes tunnevad looduslikke pühapaiku ja hoiavad neid. Sajad pühapaigad on praegugi kasutusel. Küsimusele, miks tänapäeva inimene selliseid paiku üldse tundma peaks, vastas Kaasik, et need on oluline osa meie vaimsest pärandist, sellest, mis teeb eestlasest eestlase.
“Kui me neist ilma jääme, jääme ilma paikadest, kus olla vaimus koos oma esivanematega, tunda nendega isegi teatavat füüsilist lähedust,” ütles Ahto Kaasik.
Palusid ka meie eest
“Hiieallikasse vaadates on eriline tunne mõelda, et samasse allikasse on vaadanud ka meie esiemade silmad. Hiites on meie esivanemad palunud aga ka meie eest. Looduslikud pühapaigad on üksiti meie kõige vanemad looduskaitsealad: neid paiku pole aastasadu ümber kujundatud: seal pole põldu küntud ega metsa raiutud. Need killud Eesti maastikust on meieni jõudnud kogu oma ürgses ilus ning mitmekesisuses ja liigirikkuses. Ka rahvusvaheline looduskaitseüldsus on jõudnud samale seisukohale: et looduslikke pühapaiku tuleb käsitleda looduskaitsealadena,” sõnas Ahto Kaasik.
Looduslikud pühapaigad ei ole tema sõnul pinnalt suured ega sega tavaelu enam kui elektripostid ja teed. Samas võiksid maaomanikud, kelle maal iidseid pühapaiku leidub, sellest teadlikud olla.
“On inimesi, kes on teadlikult või enese teadmata pühapaikade vastu kätt tõstes kannatada saanud või haigeks jäänud,” ütles Ahto Kaasik ja kutsus kõiki fotohuvilisi üles osalema Maavalla koja poolt välja kuulutatud hiite kuvavõistlusel. Seda korraldatakse juba seitsmendat aastat ning võistlustööde tähtaeg on 31. oktoober 2014. Lähemalt saab võistlustingimustega tutvuda kodulehel www.maavald.ee/kuvad.
i
RIINA MÄGI
