Jaanikuu esimesel nädalal esinesid veel maapinna lähedases õhukihis öökülmad. 6. juunil mõõdeti Jõgeval ilmajaama juures kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -2…-3 ja rohul -5 kraadi. Miinuspoolele langes termomeetrinäit rohul ka järgmisel ööl. Külmast said kannatada kohati selleks ajaks juba tärganud varase kartuli pealsed, aedoad ja teised külmaõrnemad kultuurid avamaal.
Kuu alguses oli muld pinnalt kuiv. Kevadel külvatud seemnetest tärganud taimedel polnud veel jõudnud välja areneda sügavamatesse niiskematesse kihtidesse ulatuv juurekava, mistõttu nende kasv oli pidurdunud. Tuule ja päikese mõjul muutusid nii muld kui õhk järjest kuivemaks. Õnneks tibutas aeg-ajalt vihma, mis hoidis ära taimede närbumise. Samas olid sajud nii vähesed, et ei võtnud tolmugi kinni. Põllumehed ja aiapidajad ootasid pikisilmi korralikku maad kastvat vihma.
Suur vihm tuli 8. juunil
Oodatud suur vihm tuli 8. juunil, kui ööpäevaseks sajuhulgaks mõõdeti Jõgeval 24 mm. Kuna muld oli eelnevalt kuiv, imendus sademevesi kiiresti pinnasesse. Ainult kartulivagude vahel ja rapsipõldude madalamates osades võis hiljem näha jälgi seal lühiajaliselt seisnud veest.
Tuulega kuivas muld kiiresti ja enne järgmist suurt 12. juuni öist äikesevihma oli võimalik vahepeal kartulitki mullata. Rohked sajud koos tuulega lamandasid kõrgemat ja tihedamat heina ning samuti vähesel määral talirukist, samas aga hakkasid põllu- ja aiakultuurid jõudsalt kasvama. Juuni teise nädala sademete summaks mõõdeti Jõgeval 52 mm, mis moodustab ligi 80 protsenti pikaajalisest keskmisest kogu jaanikuu sajusummast. Siinjuures ei saa mainimata jätta, et Jõgeva kujunes tolle nädala kõige sademeterohkemaks kohaks Eestimaal.
Vihmased ilmad vaheldusid väheste kuivade päevadega kuni 22. juunini. Väga jahedaks ja sajuseks osutus 21. juuni, kui kogu päeva jooksul püsis õhutemperatuur 10-12 kraadi piires. Võrus sadas siis ööpäevaga 52, Viljandimaal Massumõisas 47 mm, mida võib pidada ohtlikuks nähtuseks. Meie maakonnas piirdusid esialgsetel andmetel sama kuupäeva sajusummad 18-23 millimeetriga.
Jaanilaupäevast läks soojaks
Jaanilaupäevast alates jäi ilm püsivalt soojaks ja sajud järjest harvemaks. Esialgu jätkus veel niiskust, millest moodustusid õhtupoolikuks vihmapilved, mis siin-seal maha sadasid. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kuu viimastel päevadel varjus 26…28 kraadini. Õhk muutus kuivaks ja jahtus öötundidel kiiresti. Väga jahedaks osutus 28. juuni öö, kui Jõgeval oli varahommikul õhus sooja ainult 4 kraadi, maapinna lähedases õhukihis rohu kohal langes termomeetrinäit nulli lähedale.
Kokkuvõttes jäi juuni keskmine õhutemperatuur tavapärasest poole kraadi võrra madalamaks ja vihma tuli Jõgeva andmetel normist 20 mm võrra rohkem. Efektiivse (üle 5 kraadi) soojuse kasvava summa järgi oli taimede areng keskmisest poole nädala võrra ees. Kuu lõpus hakkasid suviteraviljad pead looma, talinisu õitses, mai keskel maha pandud varasel kartulil olid õisikud moodustunud ja esimesed õied lahti, suviraps alustas õitsemist.
Juuli toob tavaliselt sooja
Milline on olnud ilm juulis viimase 88 aasta andmeil? Keskmisena on meie suve kõige soojem aeg juulis ja augusti alguses. Juuli keskmiseks õhutemperatuuriks on Jõgeval 16,7 kraadi. Äärmustemperatuurideks on registreeritud õhus 33,4 kraadi 2006. aastal ja 0,5 kraadi 1992. aastal. Kuu sademete hulk on kõikunud 10 millimeetrist 2006. aastal kuni 175 millimeetrini 1990. aastal, vaatlusaastate keskmine 81 mm.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
