Teise ja kolmanda koha hõivasid meie maakonnas Reformierakond ja Keskerakond vastavalt 16,82 ja 14,39 protsendiga, järgnesid Sotsiaaldemokraatlik Erakond 5,06, Res Publica 3,66 ja Isamaaliit 3,30 protsendiga. Valimiseelistuste poolest kaldus Jõgevamaa valija Eesti keskmisest pisut kõrvale: Rahvaliit võitis valimised peale Jõgevamaa veel vaid Tartu- ja Võrumaal, Hiiu-, Ida-Viru-, Järva-, Lääne-Viru-, Pärnu- ja Saaremaal ning Tallinnas saatis suurim edu Keskerakonda, Harju-, Lääne-, Põlva- ja Valgamaal ning Tartus Reformierakonda, Raplamaal Res Publicat ja Viljandimaal Isamaaliitu.
Kui omavalitsuste kaupa võtta, siis said rahvaliitlased suurima arvu kohti tervelt üheksas omavalitsuses: Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Põltsamaa, Tabivere ja Torma vallas ning Põltsamaa linnas.
Puurmani vallas jäid rahvaliitlased esikohta jagama reformierakondlastega: kumbki saab volikogus ühepalju ehk täpsemalt viis kohta. Jõgeva linnas võitis valimised Reformierakond, Saare vallas Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Mustvees valimisliit Lootus-Nade?da.
Jõulised vastasseisud
Jõgevamaalaste valimisaktiivsuse kruvis arvatavasti kõrgele see, et mitmes omavalitsuses, nagu näiteks Jõgeva linnas, Palamuse vallas ja mõnel pool mujalgi, oli tegemist eri poliitiliste jõudude üsna jõulise vastasseisuga. Reformierakondlaste valimisvõit Jõgeval (7 kohta 19st) ja ekslinnapea Viktor Svjatõ?evile antud tohutu häältearv (412) viitavad sellele, et Svjatõ?evi maikuine umbusaldamine rahvaliitlaste ja isamaaliitlaste poolt ning koalitsiooni ümbertegemine võis olla taktikaline viga, mis andis soovitule risti vastupidise tulemuse. Rahvaliidu valimistulemust see ehk ei mõjutanudki: nemad said volikogus viis kohta nagu ennegi, Isamaaliit aga senise kuue koha asemel vaid kaks.
Olgu öeldud, et uus volikogu on Jõgeva linnas senisest kahe koha võrra väiksem ehk 19-liikmeline ning Keskerakonnal on seal, nagu Rahvaliidulgi, viis kohta. Reformierakond ongi juba teinud Keskerakonnale ettepaneku alustada läbirääkimisi Jõgeva linnavolikogus ühise valitsusliidu moodustamiseks ning Keskerakond on selle ka vastu võtnud.
Kõige “igavamad” olid valimised Torma ja Kasepää vallas, kus kõik volikogu kohad läksid rahvaliidu nimekirjades kandideerinutele. Selliseid ühe-nimekirja-volikogusid tuleb kogu Eestis üldse võimule kaheksa. Jätkugu neil tarkust ilma opositsiooni surveta õigeid otsuseid teha!
Õhkkond rahulik
Pühapäeval mõnesid Jõgeva ja Palamuse valla valimisjaoskondi külastades võis tõdeda, et õhkkond oli neis üsna rahumeelne ja koguni õdus. Kalevi külas endises metsakatsejaama saalis asuvas Jõgeva valla valimisjaoskonnas nr 6 küdes näiteks mõnusasti kamin ja valima tulnutega suheldi kui sugulastega.“Tore ongi, et inimesed ühe-kahekaupa hääletama tulevad: siis saab kõigiga pikemalt rääkida,” ütles valimiskomisjoni liige Terje Ahi. “Meie küsime valijatelt, kuidas neil elu läheb, ja nemad meilt sama. Paljudega ei puutugi ju muul ajal kokku kui valimistepäeval.”
Kuigi valimiskomisjonide liikmed ja valijad väiksemates kohtades üksteist tavaliselt iidamast-aadamast nägupidi tunnevad, järgitakse siiski seadust ja küsitakse hääletama tulnult isikut tõendavat dokumenti. Kui mõnedel varasematel valimistel olid valijad seda veel pahaks pannud, siis nüüd ollakse teadlikumad ja otsitakse dokument nurisemata välja. Või minnakse mahaununenud dokumendile koguni koju järele.
Ka maakonna valimiskomisjoni esimees, maasekretär Henri Pook kinnitas eilses telefoniusutluses, et Jõgevamaal toimusid valimised ilma eriliste vahejuhtumiteta.
“Vähemasti tänaseks pole meile laekunud ühtki kaebust valimisseaduse rikkumise kohta,” ütles Henri Pook. “Ent nende esitamiseks on aega veel kolmapäevani. Alles siis, kui neljapäeva hommikul selgub, et ka kolmapäeval postitatud kirjade hulgas ühtki kaebust pole, saavad komisjonid valimistulemused kinnitada ja avalikustada. Avalikustamise hetkest seitsme päeva jooksul tuleb valitud volikogud kokku kutsuda.”
RIINA MÄGI
