Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Mati Jõgi ütles, et ühest küljest on keskmise palga tõus kindlasti seotud majanduse arenguga ning ka palkade legaliseerimisega. Teisalt mõjutab keskmise palga numbrit kindlasti ka Statistikaameti arvestusmetoodika.
“Kindlasti on majandus tõusnud paremale järjele ning sissetulekud muutuvad üha suuremaks,” ütles Jõgi.
Kui võrrelda tänavust Jõgevamaa keskmist palka palgaga 2004. aasta teises kvartalis, on meie maakonna palga dünaamika olnud Eesti suurim. Kui mullu samal ajal said jõgevamaalased palka keskmiselt 5721 krooni, siis selle ajaga võrreldes on tõus olnud 25 protsenti.
Ümbrikupalga osakaal väheneb
Mati Jõgi ütles, et iseenesest ei ole keskmise palga tõusus midagi erakordset. Teatud määral on palga kasv seotud kindlasti ümbrikupalkade vähenemisega ning ettevõtetes, kus varem näidati ametliku palgana miinimumpalka, näidatakse nüüd tegelikku tasu. Samas on taoline tendents terves Eestis ning Jõgi ei osanud öelda, kas Jõgevamaal on see olnud suurem kui mujal.
“Keskmine palk võib olla osaliselt paranenud põllumajandussektori arvelt, sest nende ettevõtete majanduslik seis on viimasel ajal paranenud. Põllumajandussektori ettevõtteid on Jõgevamaal palju ning selle sektori tõus on meil oluline,” tõdes Jõgi.
Jõgi ütles ka, et kindlasti mängib rolli ka juhuvalik väiksemate ettevõtete osas, mis võib statistilist näitajat üsna oluliselt paremuse või halvemuse poole kallutada.
“Majanduskasv on olnud oluline. Kindlasti on majandus arenenud ka nendes maakondades, mis seni on olnud teatud mõttes madalseisus,” ütles Jõgi. Kas keskmine palk on just 7219 krooni või natuke vähem ning mitmendal kohal selle näitajaga täpselt ollakse, ei olegi nii oluline. Jõgi sõnul on ka selge, et Tallinna ja Harjumaad Jõgeva oma keskmise palgaga ei ületa ja teatud regionaalsed eripärad jäävad kindlasti püsima.
Avaliku sektori suur osakaal
Jõgevamaa eripära on, et avalik sektor, mitte ainult otseselt riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, vaid ka haridusasutused moodustavad küllalt suure osa. Avalikus sektoris on aga palgad keskmisest suuremad. Tööturul suureneb ka järjest nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele, kellele tuleb samuti maksta suuremat palka.
Statistikaameti andmetel mõjutas Eestis palgatõusu kiirenemist alla 50 töötajaga asutuste palgataseme muutus. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tõusis nende asutuste töötajate brutopalk 15,8 protsenti. Viimati tõusis nende ettevõtete keskmine palk ligikaudu sama palju kolm aastat tagasi.
Kõige väiksemat palka saavad Ida-Virumaa, Valgamaa ja Lääne-Virumaa inimesed. Ida-Virumaa keskmiseks palganumbriks oli tänavu teises kvartalis 6232 krooni. Varem oli viimast positsiooni palgavõrdluses hoidnud Valgamaa.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes kõige rohkem hotellides ja restoranides ning langes pisut ainult mäetööstuses.
Keskmine brutotunnipalk tõusis kõige enam hotellides ja restoranides ning kõige vähem finantsvahenduses.
EVA KLAAS
