Jõgeval kuulutati kümnendat korda jõulurahu

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kuulutas pühapäeval Jõgeval juba kümnendat korda välja üleriigilise jõulurahu.


Oma kõnes ütles peapiiskop Urmas Viilma, et jõuluaeg on valguse ja rahu aeg, mil kõik inimesed võiksid tunda, et nad on õed ja vennad. Jõgeva keskväljakul süütas koos temaga kolmanda advendiküünla riigikogu esimees Eiki Nestor.

Nestori sõnul on lahkuv aasta sundinud meid tihedamini murelikuks jääma, sest meid ümbritsev maailm paraku tingib seda. “Seda enam vajame rahulikku aega, kus jääks aega rohkem oma kodustele ja pereliikmetele.”

Mõelda neilegi, kes kaugel

Nestor soovitas mõelda nendele kaasmaalastele, kes olid keerulisel ja raskel ajal sunnitud kodunt lahkuma, et põgeneda neid ootava vägivalla eest. Samuti soovis ta kodurahu ja jõulurõõmu ka kõikidele nendele eestlastele, kes on laiali kogu maailmas.

“Kui jõulurahu välja kuulutatakse, siis see võiks tähendada seda, et me ei pea kartma kogu pimeduses, sest me teame, et kõik, kes me siin oleme, kõik, kes me selle päikese all elame, oleme vennad ja õed ja meid ühendab armastus üksteise vastu. Ma soovin, et jõulurahu võiks teha ja muuta meid kõiki omavahel õdedeks ja vendadeks,” ütles peapiiskop Viilma.

Ta tõdes, et kuniks maailm ei ole veel selline, et rahu võiks kogu aeg olla meie keskel, peame leppima ainult jõulurahuga. “Me oleme siin kõik selleks, et muutuda,” nentis ta.

Kolmas advent tähendab rõõmu

Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ütles, et jõulurahu väljakuulutamine on meile juba omaks saanud tava. “Igal advendil on oma tähendus. Kolmanda advendi tähendus on rõõm. Psühholoogid on leidnud, et rõõm saab olla konkreetne, seotud mõne kindla sündmusega. Aga rõõm saab olla ka ebamäärane, nagu näiteks elurõõm. Inimestena vajame rõõmutunnet oma hinge.” Margus Kask soovis kõikidele rõõmu hinge ning soovitas seda ka teistele jagada.

Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul on meil kõikidel seoses jõuludega oma ootused. “Ootame kohtumisi, jällenägemisrõõmu. Hoiame oma vanemaid, oma lähedasi. Olge koos!”

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev meenutas, et jõulurahu väljakuulutamine siin oli üks osa Jõgeva kui külmalinna ja jõuluvana kodu kontseptsioonist. “Jõgevalt läksid sel ajal teele laste juurde jõuluvanad ning igati loogiline oli siin ka üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamine, mille eesmärk oli tähelepanu juhtimine kaasinimese märkamisele ja headusele.

Külmalinn Jõgeva, jõuluvana kodu ning soojus ja headus jõuluajal – see on igati vahva kooslus. Miks mitte kasutada looduse poolt kätte antud võimalust.”

Maavanem meenutas, et esialgu sai ideest kõneldud ja kokku lepitud EELK tolleaegse peapiiskopi Andres Põderiga. “Ärevus oli sees, kui tema tööruumides esimest korda seda ideed sai välja pakutud. Peapiiskop suhtus sellesse üllatavalt hästi.  Meie ühine mõte oli, et peapiiskop kuulutab jõulurahu välja seni, kuni me suudame presidendiga selles kokku leppida. Paraku seda nõusolekut ei tulnud.”

Maavanem väljendas heameelt, et traditsioon jätkuvalt ka uue piiskopi päevaplaani mahub.

“Jõulurahu aeg on juba iseenesest üllas aeg. Asume Kesk-Eestis, ühes rahulikumas paigas Eestimaal, ja igati sobilik on just siin jõulurahu välja kuulutada. Usun, et saame tunda uhkust, et üks laiema kõlapinnaga sündmus, mis meid kõiki puudutab, toimub Jõgeval.

Kuna esialgne visioon on aja jooksul muutunud, siis võiks seda sündmust täita uute mõtete ja tegudega,” märkis ta.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus