|
|
Jõgeva kultuurikeskuses eile peetud Jõgeva- ja Järvamaa ühisel kultuurikonverentsil tõdeti, et kaks naabermaakonda on mõlemad tublid kultuurimaakonnad, ent neil on ka sarnased probleemid. |
Et kokkusaamise põhieesmärk oli leida vastus küsimusele, kas, mis ja kuidas kultuuriking pigistab, oli Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev konverentsi avama asudes endale käepärast võtnud ühe tõelise kultuurikinga — kinga, mis kuulub naisrahvatantsija rõivastuse juurde ning on tunda saanud proovide-pidude higi ja ville ning aidanud eesti kultuuri laia maailma viia.
“Lahendusi kultuurirahvast vaevavatele küsimustele ei suudaks sellest kingast siiski välja võluda ka mustkunstnik, vaid need vastused peate leidma teie ise,” ütles maavanem kahe maakonna kultuurirahvale ning koputas, nagu Nikita Hruštšov 52 aastat tagasi ÜRO Peaassambleel, kingaga vastu kõnepulti. See oligi ürituse avasignaaliks.
Konverentsi hakatuseks analüüsiti kahe maakonna kultuurielu ja –korralduse tugevaid ja nõrku külgi. Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialistil Hele Kullil oli seda tehes võimalik tugineda tänavu aprillis Jõgevamaa omavalitsuste kultuurijuhtide, rahvamajade töötajate ja kultuuriseltside eestvedajate hulgas läbi viidud küsitlusele. Ettevõtmise algatajaks oli Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann.
Hele Kull alustas sellest, mis meil hästi on. Maakonnas on tema sõnul olemas arvestatav hulk inimesi, kes tahavad kultuurisündmusi külastada ja ise kultuuritegemises kaasa lüüa. Meil on ka pühendunud kultuuritöötajaid, kes oskavad ühtaegu innovaatilised olla ja traditsioone säilitada ning lisaks sellele suursündmuste ajal head meeskonnatööd teha.
Meil on ka palju tugevaid kultuurivaldkonna mittetulundusühinguid, hästi toimivad kultuuriasutused ja kultuurivõrgustik, milles info hästi levib.
Kehvad turundajad
Maakonna iga-aastane kultuurikalender sisaldab nii neid sündmusi, mille järgi meid tuntakse kogu Eestis, kui ka neid sündmusi, mis on vajalikud meie enda “kultuurivereringe” käigus hoidmiseks. Hea on ka see, et kultuuritöötajatele korraldatakse infopäevi, õppepäevi ja õppereise teistesse maakondadesse, ning et maakonnas on olemas nii Rahvakultuuri Keskusele alluv rahvakultuurispetsialist kui ka kultuurikoordinaatorina toimiv spetsialist maavalitsuse struktuuris.
Kõik asjad paraku nii hästi pole. Puudujääke on meil näiteks kultuuriturunduse vallas, sest kultuuritöötajatel puuduvad üldjuhul sellekohased oskused. Osalt sellest tulenevalt on napp ka üleriigilise meedia huvi siinsete kultuurisündmuste vastu.
Üks suuremaid ja mitte ainult Jõgevamaad puudutavaid hädasid on aga see, et rahvakultuur pole seadustega piisavalt kaitstud ja kultuur kui valdkond on alarahastatud. Seda vähestki raha tuleb enamasti eri allikatest projektidega taotleda. Öeldakse küll, et näljane kunstnik pidi produktiivne olema, ent kultuuritöötaja entusiasm ei pruugi väärilise töötasuta siiski lõpmatuseni kesta, vaid see võib asenduda hoopis läbipõlemissündroomiga.
“Ka väga tublid kultuurivedurid on sunnitud aeg-ajalt tõdema, et nad on täiesti üksi: neil pole oma ideid kellegagi läbi arutada ega muresid kellegagi jagada,” ütles Hele Kull.
Kultuuritöötajad on sõnakad
Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kt Inge Mihkelsaar alustas samuti oma maakonna kultuurielu paremate külgede väljatoomisest. Tema sõnul on Järvamaal nii palju sõnakaid kultuuriinimesi, et igasugu arutelud ja mõttekojad tekivad iseenesest ning kedagi pole vaja veenda neis osalema. Näiteks siis, kui sai teatavaks, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud pärandkultuuri aastaks, tekkis kohe arutelu, mille käigus otsustati, et maakonna kaksteist omavalitsust sisustavad igaüks ühe kuu sellest teema-aastast.
Positiivsena tõi Inge Mihkelsaar välja ka selle, et tänu Järvamaa sisukatele kultuurisündmustele, huvitavatele teemamuuseumidele ja heas korras mõisakoolidele on selles piirkonnas silmatorkavalt elavnenud kultuuriturism. Murekohana tõi aga temagi välja selle, et kultuuritöötajatel kipub kogu “aur” ära kuluma sündmuste ettevalmistamisele, neist teavitamisele ei kipu seda aga jääma.
Et konverentsile kutsutud kultuuriminister Rein Lang viibis parasjagu väliskomandeeringus, tuli teda asendada ministeeriumi rahvakultuurinõunikul Eino Pedanikul.
“See on väga kiiduväärne, et te viitsite ja tahate sellist konverentsi korraldada,” ütles Eino Pedanik Jõgeva- ja Järvamaa kultuuritegijatele. “Kui ühiste arutluste tulemusena tuuakse välja probleemid, saab neile ka lahendusi otsima hakata. Kõigis maakondades seesugust sisukat arutelu pole tekkinud.”
Jõgeva- ja Järvamaa ühisel kultuurikonverentsil käsitleti veel mitmeid kultuurielu seisukohalt olulisi teemasid. Neist teeb Vooremaa juttu oma järgmises, 13. novembri numbris.
i
RIINA MÄGI
