August oli väga vihmane

Lõikuskuu kujunes tänavu väga sajuseks. Jõgeval jäi kuu kestel vihmata ainult viis päeva. Augusti sademete summaks mõõdeti ilmajaamas 195 mm, mis ületab viimase 86 aasta keskmist enam kui kahekordselt. Mõne millimeetri võrra veelgi sajusem on olnud august Jõgeval 1922. aastast alates ainult kahel korral — 1948. ja 1962. aastal.

Maakonna piires sadas kõige enam Peipsi ääres. Mustvee lähedal Tiirikoja ilmajaamas mõõdeti kuu sajusummaks 235 mm. Palju on räägitud Jõhvis 26. augusti hommikul mõõdetud ööpäevasest 116 millimeetri suurusest sajusummast. Mustvee ümbruses sadas samal ajal tunduvalt vähem — 45…50 mm. Meie maakonnas esinesid väga tugevad sajud lisaks eelpool nimetatud ajale veel 3…6. augustil, kui maksimaalsed ööpäevased vihmahulgad küündisid mitmel päeval üle 30 millimeetri. Kokkuvõttes jäi Tiirikojal mõõdetud lõikuskuu sademete summa ainult 12 mm võrra väiksemaks Jõhvis kogunenud sama kuu vihmahulgast.<span style=”mso-spacerun: yes”>   

Augusti keskmine õhutemperatuur (15,3 kraadi) osutus Jõgeval võrdseks viimase 86 aasta keskmisega. Tavalisest tunduvalt jahedam oli ilm 3…7. augustini ja kuu viimastel päevadel. Õhus langes minimaalne õhutemperatuur kõige külmemal ööl (7. augustil) maakonnas 4…6 kraadini. Keskmisest soojemana püsis ilm 11…26. augustini. Kuu maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 17. augustil 27…28 kraadi, mis oli ühtlasi ka kogu suve kõige kõrgem temperatuur. Kuigi tänavune suvi tundus jahe, kogunes Jõgeval taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) kevadest alates augusti lõpu seisuga keskmisele lähedaselt — 1187 kraadi. Tavalisest enam kui  kaks nädalat lühemaks kujunes aga südasuvi, s.o periood keskmise õhutemperatuuriga püsivalt üle 15 kraadi. Seetõttu ongi kurgi ja teiste soojalembeste kultuuride saagid tänavu avamaal napid. 

August on viljalõikuse kuu. Taliteraviljad said tänavu koristusküpseiks augusti esimesel kümmepäevakul, suviteraviljad kuu keskpaigast alates. Põldudel oli valminud rohke saak. Tugevad ja sagedased sajud ning suur õhuniiskus muutsid aga selle koristuse väga raskeks. Vili oli märg, lamandunud ja suuremate sadude järel ei kandnud põllud masinaid, madalamatesse põlluosadesse jäi vesi pikemaks ajaks seisma. Suviteraviljade valmimine oli kõrval- ja hiliste võrsete tõttu ebaühtlane. Lamandunud põldudel kippusid terad peas kasvama hakkama, kohati hakkas umbrohi maas olevast viljast läbi tulema. Suur õhuniiskus ja märg muld soodustasid samuti kartulitel lehemädaniku massilist levikut, lühendades sellega mugulate kasvuperioodi. Pikka aega püsinud liigniiskus põhjustas madalamates põlluosades mugulate mädanemist. 

Milline on olnud Jõgeval septembrikuu ilm viimase 86 aasta vaatlusandmete järgi?

Mihklikuu esimene pool on olnud  tavaliselt veel suvine, ööpäeva keskmise õhutemperatuuriga üle 10 kraadi, keskmiste maksimumitemperatuuridega 15…18 kraadi. Üksikutel aastatel on mõõdetud septembri algul õhus veel ligi 30-kraadiseid temperatuure. Kuu teisel poolel langeb harilikult ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla 10 kraadi, päeval on sooja 12…15 kraadi. Mõnel aastal on olnud mihklikuu viimastel päevadel õhus sooja enam kui 20 kraadi. Sügisesed esimesed öökülmad on alanud maapinna lähedal keskmisena 7. ja õhus 21. septembril. Kõige madalamaks õhutemperatuuriks on septembris mõõdetud ‑8,4 kraadi (1986. a). Mihklikuu sademete summadeks on registreeritud aastati 4…141 mm, viimase 86 aasta keskmine 67 mm.

Laine Keppart,

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert