XXVII laulu- ja XX tantsupeo algas tule tulemisega. Peo „Minu arm“ kunstilised toimkonnad süütasid 1. juuni päikesetõusul peotule Tartus, ERM-i pargis. Olles läbi käinud kogu Eesti, jõudis tuli 4. juulil peo alguseks Tallinnasse.
Suure peo sisse mahtus palju. Kolm tantsupeoetendust, kontsert „Kannelde öö“ neljapäeval, rahvamuusikapidu reedel, rongkäik ja laulupeo avakontsert „Õpetajale” laupäeval ning laulupidu pühapäeval.
„Oli ülev ja juubelile sobilik pidu. Jõgevamaalt oli 1100 osalejat, neist laulupeol vähemalt 650. Ülejäänud olid tantsijad, võimlejad ja rahvamuusikud. Hea meel, et jõgevamaalased osalesid nii laulu- kui ka tantsupeol kõigis osavõtvates liikides, samuti rahvapillipeol. Ühtegi laulu ega tantsu eraldi esile tõsta ma ei tahaks. See oli ikkagi kokku üks suur pidu. Ja areng toimus läbi kõigi tantsude, laulude ja muusikapalade,“ muljetas Jõgevamaa rahvakultuuri koordinaator Pille Tutt.
Jõgeva muusikakoori lastekoori ja Jõgeva meeskoori Mehis dirigent Merike Katt rääkis, et üks ilus hetk oli laulupeokontserdi teisel hommikul. „Jõudsime, kui rahvast oli vähe ja tegime kooriga pilti. Ütlesin neile, et on olnud suurepärane aasta, lapsed on olnud tublid ja toredad. Silmad läksid märjaks. Sellel aastal on kõik lastega läinud naudingu ja rõõmuga. Lastekoori repertuaar oli sel aastal hästi ilus ja hääleliselt hea. See pole väga lihtne, aga kui laulud pakuvad endale naudingut, siis õpivad lapsed ka raskemad laulud ära.“
Jõgeva kammerkooriga laulupeol käinud Silja Piir arvas, et kõige ägedam oli laulukaare all. „Peol oli meeletult palju rahvast, polnud võimalik liikuda, ilma et keegi jala peale astunud või müksanud poleks. Aga kõik olid väga sõbralikud ja rõõmsad. Saan aru, miks Eesti vaba on. Jõgeva kammerkoor sai tänu kaasavõetud kartulile rongkäigus päris palju lisatähelepanu. Ööbimiskoht oli ka tore ning Põltsamaa ja Avinurme orkestrid tegid meile veel õhtul vahva kontserdi. Laulupeo headust ja koosolemise tunnet on meile kõigile väga vaja. Minu lemmik oli Kadri Voorandi laul „Ära mind lahti lase“,“ rääkis Piir.
„Väga oluline ja Eesti rahvast liitev pidu. Küll on kena, kui kõik on laulukaare all koos. Olin naiskooriga kuuendal laulupeol. Eks mõte, et see on juubelilaulupidu, käis kogu aeg ettevalmistustega kaasas. Kõik need ettevalmistused. Alates laulude õppimisest, proovidest, Tallinnasse kokkutulemine, ühine ööbimine koolimajades ja simmanid, ühised proovid – kõik kulmineerub ühes paigas ja hetkel – laulukaare all. Lemmiklaul oli minu jaoks „Kergotamine“ naiskooride esituses,“ sõnas Avinurme naiskooriga peol käinud Heli Ambos.
„Tõeliselt suur pidu, igas mõttes. Tundetasandil „Üksi ei ole keegi“ töötas väga hästi. Mõned sümfooniaorkestrite liigis esitatud palad võisid esimesel kuulamisel veidi võõrad olla, aga meie oleme harjutades neid juba armastama hakanud. Ülo Kriguli „Tornikella kaja“ jättis väga sügava mulje, samuti aegumatu klassika – „Kapi sümfoonia“. Rongkäigus taheti meiega hästi palju pilti teha, seekord kuulsin palju ka võõrkeelset juttu. On rõõm, et noored on nii tublid ja tase on väga palju tõusnud. Kui varem mängis valikkontsertidel peamiselt ERSO, siis nüüd on ka Elleri „Kodumaine viis“ noorteorkestrile jõukohane,“ muljetas Põltsamaa muusikakooli kammerorkestri ridades sammunud Hiie Taks.
Kuid Jõgevahe Pere ja N1 liigijuhi assistent Marika Järvet nentis, et emotsioonid on veel endiselt laes. „Täiesti uus kogemus, mille sain tänu sellele, et oli võimalus liigijuhi assistendina kaasa lüüa. Tantsurahvas on üks väga äge rahvas. Sellist pidu ei saa üksi teha, see on 100 protsenti meeskonnatöö. Laulupeol jättis sügava mulje ühendkooride esinemine. Tantsupeol see, et naisrühmad said „Tuljakut“ kaasa tantsida. Ühelgi varasemal peol pole naisrühmadele seda võimalust olnud. Olen väga tänulik, et mind võeti korraldajate meeskonda.“
ANDRA KIRNA
KATERINA PUUSEPP
