ASi Biodiesel nõukogu esimehe Heino Haraku sõnul otsustas nõukogu Paldiski Lõunasadama kasuks logistilistest kaalutlustest lähtudes. ?Et meie toodang läheb enamasti Saksamaale, tuleb vedu Paldiskist kõige odavam. Ka on Paldiski sadam jäävaba ning umbes kolmehektariline maatükk, kuhu saame oma ettevõtte rajada, asub kaist vaid mõnesaja meetri kaugusel. Nii võib tooret eelkütteta torudes pumbata, kartmata, et see talvel külmaga jõuab tahkestuda,? kinnitas Harak.
Painkülas maaprobleemid
Ta tunnistas, et Werol Tehaste juurde Painkülla ei õnnestunud biodiislitehast ehitada maaprobleemide tõttu. Ka oleks Jõgevale lähim sadam, mille kaudu biokütust välja vedada, asunud umbes saja kilomeetri kaugusel Kundas.
Veel oli kaalumisel ka asukoht Sillamäe sadama läheduses jäätmehoidla taga, kuid seal tulnuks ehitada rohkem kui kilomeetri pikkune toru sadamasse. Nii pikal teel kipub aga õli talvel külmaga tahkestuma ning vaja oleks eelsoojendusega torusid. Trassi soojendamine teeb ehituse jälle tunduvalt kallimaks.
Millal Paldiskis kopp maasse lüüakse, ei osanud Harak veel täpselt öelda. Võimalik, et ehitama hakatakse tänavu. Samuti ei soostunud ta täpsemalt lahti rääkima võimalikke rahastamisskeeme, öeldes, et töö nende kallal käib.
Kavandatava tehase toodangu on valmis ära ostma Saksa firma Schneider Mineralöl Meissen GmbH, mis omab tanklaketti Saksamaal, Tshehhis, Austrias ja Poolas.
Euroliidu direktiiv näeb ette, et aastaks 2010 peab aastasest mahust 5,75 protsenti moodustama taastuvkütus. Praegu pole aga jõutud sellele eesmärgile ligilähedalegi, sellepärast valitseb ka Euroopas rapsidiislõli järele suur nõudlus. Biodiislikütuse äris kavatsevad kätt proovida ka Taisto bussifirma omanik Taisto-Taimo Kängsepp ja Atko Grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu.
Ministeeriumid kemplevad
Biodiisli tehase rajamise eelduseks on biokütuste aktsiisivabastus. Kuigi alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on maksuvabastus seadustatud, ei rakendu see enne Euroopa Komisjonilt loa saamist. Seni pole põllumajandusministeerium Euroopa Komisjonilt keskkonnakaitselise riigiabi luba taotlenud ning on pälvinud sellega nii ettevõtjate kui ka valitsusasutuste pahameele.
Esialgu pidi eelmise valitsuse otsuse kohaselt juba eelmise aasta 1. novembriks keskkonnakaitselist riigiabi luba Euroopa Komisjonilt taotlema keskkonnaministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooni- ning põllumajandusministeeriumiga. Keskkonnaministeerium väitis, et seda peaks tegema hoopis rahandusministeerium. Kuni ministeeriumid pole omavahel selgeks vaielnud, kes ikka luba peab taotlema ja valdkonna eest vastutab ning seda kontrollib, pole loota ka maksuvabastust.
Seni kehtib Eestis biokütustele sama suur aktsiis kui tavalisele diislikütusele, mis on 3840 krooni tuhande liitri kohta. Aktsiisimaksust vabastamine tähendab selle kütuseliigi odavnemist ligi nelja krooni võrra liitri kohta.
Biodiisel võiks Eestis müügile tulla järgmise aasta lõpus. Kui aktsiisivabastust ei tule, läheb kogu toodang Saksamaale.
Rahandusministeeriumi andmetel on praegu biokütuse müük ja tarbimine Eestis nullilähedane. Hinnanguliselt on Eesti aastane diislikütuse tarbimise maht 350 000 tonni.
Werol rohkem aktsiakapitali ei investeeri
Riigifirma Werol Tehased nõukogu otsustas veebruaris, et ettevõte ei investeeri enam biodiisli tootmisse, kuid oma osalusest aktsiaseltsis Biodiesel pole ettevõte veel loobunud.
Weroli juhataja Helmo Hainsoo sõnul peab otsuse aktsiate müügi kohta langetama ettevõtte nõukogu. Werol Tehaste nõukogu esimeest Raul Rosenbergi Vooremaal telefonitsi tabada ei õnnestunud.
Kui Biodiesel suurendab aktsiakapitali kümme korda, jääb Werol Tehastele vaid kaheprotsendiline osalus. Eesti seadused võimaldavad suuromanikul alla viieprotsendilise osaluse ka välja osta.
Tehase püstitamiseks soovis Biodieseli suuromanik KH Energia-Konsult suurendada ettevõtte aktsiakapitali poolelt miljonilt kroonilt 50-70 miljoni kroonini. Ettevõttest kuulub praegu 20 protsenti Werol Tehastele.
HELVE LAASIK
