Möödunud aasta suvel levis meedias teade Saksa hävituslennuki Messerschmitt Bf-109 jäänuste leidmise kohta Balti merest Saaremaalt Sõrve lähedalt. Kõne all oli ka lennukirusude ülestõstmine. Sealjuures tehti kindlaks, et selle lennuki piloodiks oli Luftwaffe üks hilisemaid edukamaid hävituslendureid Walter Nowotny, kelle arvele lõpuks jäi kindlaks tehtuna 258 õhuvõitu.
Walter Nowotny oli päritolult austerlane, kes pärast Austria liitmist Saksamaaga astus vabatahtlikuna Saksa lennuväkke. Algul tahtis ta saada pikeeriva pommituslennuki Stuka (Ju-87) piloodiks, kuid vilunud avioinstruktor, märganud nooruki erakordseid lenduriandeid, suunas nooruki õppima hävituslenduriks.
Esimesed kogemused sõjast 1941
Kooli lõpetamisel allohvitserina sai ta 1940. aasta augustis hävituslenduri litsentsi. Vastavalt tol ajal Saksa lennuväes kehtinud tavale, ei suunatud noori lendureid kohe rindele lahingutegevusse, vaid rakendati esmalt tagalas ja rindelähedases patrullteenistuses. Sellega anti algajatele suuremaid piloodikogemusi ja välditi asjatuid ohvreid väheste kogemustega noorte lendurite hulgas.
Oma esimesed kolm õhuvõitu sai Walter Nowotny juba sõjas Nõukogude Liidu vastu, kui ta 1941. aasta 19. juulil, siis juba leitnandina, tulistas alla kolm nõukogude hävitusslennukit I-156. Ise ta oli aga sunnitud sooritama hädamaandumise vette.
Mõningail andmeil ei tulistatud teda mitte alla, vaid ta oli sunnitud maanduma kütuse lõppemise tõttu. Nowotny ise päästis enda, hulpides väikse kummipaadiga kolm päeva merel ning jõudes lõpuks poolsurnuna juba sakslaste valduses olevasse Kuramaa randa.
Ebauskliku mehe 258 õhuvõitu
Oma põhilised õhuvõidud saavutas W. Nowotny hävituslennukite Foke-Wulf (Fw-190) erinevate tüüpidega idarindel. Sõja lõpuaastail lendas ta ka juba Saksa esimeste reaktiivhävitajate Messerschmitt Me-262 dega.
Oma väljapaistvate sõjaliste teenete eest oli Walter Nowotny autasustatud Saksamaa kõige kõrgemate autasudega: tammelehtede, mõõkade ja briljantidega raudristi rüütliristi juurde.
Nagu paljud hävituslendurid, oli ka Nowotny küllaltki ebausklik. Lausa legendina räägiti, et oma kõikidesse õhulahinguisse läks ta alati just neis samades pükstes, mida ta kandis oma õnnestunud pääsemisel, kui ta kolm päeva Balti merel kummipaadiga hulpis. Ka lootsid Nowotny ja tema lähimad lahingukaaslased õnnetoovasse rohelise südame embleemi, mis kaunistas ja pidi kaitsma nende lennukeid.
23-aastane major Walter Nowotny hukkus õhulahingus Prantsusmaa kohal 1944. aasta 8. novembril, kui sõja lõpuni oli jäänud vaevalt pool aastat.
Ta oli maailmas esimene lahingulendur, kes jõudis 250 õhuvõiduni. Samuti oli ta maailmas esimese reaktiivhävituslennukitest koosneva lahinguüksuse komandör.
1941. aasta sõjasuvel olin ma pealtnägijaks ühe Saksa luurelennuki, Henschel (Hs -129) õnnetule allakukkumisele Kaarepera valla Patjala küla Keeri talu rabametsa. Lendur ning pardalaskur-vaatleja hukkusid. Pingutustele vaatamata ei õnnestunud nende säilmeid leida. Nüüd, aastaid hiljem olen korduvalt kutsunud üles tähistama nende noorte lendurite hukkumiskohta mälestustahvliga Kalevi – Palamuse maantee ääres. Olen sellest kirjutanud ajalehtedes Maaleht ja Vooremaa, kuid senini tagajärjetult. Olen ise juba küllalt eakas ning pidev elukoht on mul Palamuse vallast küllaltki kaugel Luunja vallas. Enda peale ma seda võtta ei saa. Võib-olla teeksid seda aktiivsed Jõgevamaa noored?
iii
ARVI LIIVA
